Tänavuse Nobeli kirjandusauhinna pälvis Anne Carson julge ja leidliku loomingu eest, mis mängulises dialoogis klassikalise traditsiooniga on loonud nüüdiskirjandusele uusi väljendusvorme.
Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi vanemteadur akadeemik Jaan Undusk avab tema loomingut:
Anne Carson on Kanada ingliskeelne kirjanik, klassikaline filoloog, luuletaja, vanakreeka ja ladina keelest tõlkija ning esseist, kelle teoste omapära tuleneb kõigi nende rollide segunemisest tihti ühe teksti piires. Ta on taas väärtustanud poeemi ja värsivormis romaani, kujundades need ühtlasi ohtrate kultuuriliste vihjetega arutlusteks elu ja olemise aluste üle. Ta võib ühe laua taha istuma panna 20. sajandi ja antiikse autori ning kuulata nende dialoogi, segada oma proosateksti kreeka ja rooma luuletuste tõlkeid või kirjutada mütoloogilise tegelase moodsa psühholoogilise portree. Tema luuleteos võib alguse saada üheainsa sõna tähenduse üle juurdlemisest, tema essee ‒ tõlkimisprotsessist. Carsoni loomingus on palju iroonilist mängu eri ajastute ja kirjanduslike žanridega, luule ja proosa vaheldumist, mis aga on seotud surmtõsiste olukordade, eriti armastuse emotsionaalse ja keelelise ambivalentsuse, selle võlu ja vaevaga.
Nobeli auhinnakomitee hindas Carsoni juures tema võimet siduda oma loomingus eri ajastuid, keeli ja kultuure ning avardada seeläbi moodsa kirjanduse vormilisi piire.
Tema tuntumate teoste hulgas on „Mõrumagus Eros“ (1986), „Klaas, iroonia ja jumal“ (1995), „Punase autobiograafia“ (1998) ning mitmed teised.
Eesti keeles on siiani ilmunud vaid üks tema raamat, valimik „Linnade elu“ Hanneleele Kaldmaa tõlkes (2024), mis sisaldab luuletsükli ja kaks poeemi.
Rohkem infot Nobeli auhindade veebilehel. Vaata järgi ka kirjandusauhinna kuulutamist.
Alates 1901. aastast on Nobeli kirjandusauhinda seni välja antud 118 korral 122 inimesele. Kõige vanem auhinnasaaja oli 87-aastaselt Doris Lessing.