17. septembril 2026 tähistame akadeemik Viktor Palmi (17.09.1926–23.01.2010) 100. sünniaastapäeva.
Tartus algkooliõpetaja peres sündinud Viktor Palmi noorust varjutas sõjaaeg, mis viis ta esmalt evakueerituna NSV Liidu tagalasse ning sealt edasi Eesti korpuse tagavarapolku. Seal teenis ta kuni 1947. aastani, mil ta asus õppima Tallinna Tehnikaülikooli. 1948. aastal jätkas Viktor Palm õpinguid Leningradi Riiklikus Ülikoolis, mille keemiateaduskonna lõpetas ta 1952. aastal. Pärast seda naases ta Tartusse, sidudes ennast Tartu Ülikooliga. Ta töötas orgaanilise keemia kateedris vanemõpetajana, dotsendina ja professorina. Ajavahemikul 1962–1993 oli ta selle kateedri juhataja. Keemiateaduste kandidaadi kraadi (tänases mõttes PhD kraad) kaitses ta 1956. aastal ning keemiadoktori kraadi 1966. aastal. 1968. aastal omistati talle professori kutse orgaanilise keemia alal. Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Viktor Palm 1978. aastal. Alates 1994. aastast oli Viktor Palm Tartu Ülikooli emeriitprofessor.
Viktor Palm oli rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane. Kuigi tema teadustöö temaatika oli väga mitmetahuline, oli tema tegevuse põhiliseks suunaks keemiliste ühendite struktuuri ja nende reaktsioonivõime vahelise sõltuvuse uurimine. Tema tegevusega on seotud keemilise informaatika ja arvutikeemia arendamine, mille tähtsust hakkame mõistma alles täna seoses tehisintellekti levikuga. Viktor Palm on avaldanud ligi 200 teaduspublikatsiooni, sealhulgas kolm monograafiat ja ühe õpiku. Eraldi märkimist väärib tema juhtimisel koostatud andmekogu „Heterolüütiliste orgaaniliste reaktsioonide kiirus- ja tasakaalukonstantide tabelid“ (inglise keeles: Tables of Rate and Equilibrium Constants of Heterolytic Organic Reactions), mille esimene köide ilmus aastal 1975. Andmekogu koondab endas eksperimentaalseid andmeid ning koosneb 10 mahukast raamatust ja hiljem ilmunud täiendusköidetest.
Viktor Palmi teadustööd orgaaniliste ühendite reaktsioonivõime ja füüsikalise orgaanilise keemia vallas pälvisid laia rahvusvahelist tunnustust ning tema poolt 1964. aastal asutatud teadusajakiri „Orgaaniliste ühendite reaktsioonivõime“ (inglise keeles: Organic Reactivity) murdis läbi raudse eesriide, jõudes rahvusvahelistesse andmebaasidesse ja saavutas selle aja kohta ulatusliku viidatavuse. 1997. aastal pälvis Viktor Palm Eesti Vabariigi teaduspreemia kauaaegse eduka teadustöö eest. See oli tunnustus teadlasele, kes rajas Eestis füüsikalise orgaanilise keemia koolkonna.
Mõistes seda, et arenev keemiateadus vajab uutmoodi lähenemist, asutati Viktor Palmi initsiatiivil 1964. aastal ülikoolis keemilise kineetika ja katalüüsi laboratoorium. See oli esimene teaduste akadeemia instituutidega sarnane teadustöö üksus Tartu Ülikoolis ning tagas keemikutele juurdepääsu kaasaegsele aparatuurile ning sellel ajal haruldasele arvutustehnikale. Sellest teadusüksusest kasvas hiljem välja bio-orgaanilise keemia laboratoorium ning selle baasil arenes keemiaosakonnas vastav eriala.
Viktor Palmi juhendamisel ja kaasjuhendamisel kaitsesid väitekirja 19 teadlast, kellest mitmed on saanud professoriteks ja akadeemikuteks. Aga vahest on tähtsam see, kuidas teda mäletavad põlvkondade kaupa Tartu Ülikoolis hariduse saanud keemikud. Tema loengud ja eksamid olid väga isikupärased ning erinevalt paljudest kolleegidest pidas ta oluliseks mitte teadmist, vaid mõistmist. Tavaliselt eelnesid eksamitele täiendavad seminarid mõnes ülikooli spordibaasis. Oma suhtumise kaudu maailma kujundas ta kriitiliselt mõtlevaid isiksusi.
Kahtlemata oli kiire ja kriitiline mõtlemine üks tema olulisemaid tunnusjooni. Seetõttu ei saanud ta jääda kõrvaltvaatajaks ka siis, kui toimusid süsteemi muutvad sündmused meie ühiskonnas: loodi Rahvarinne ning Eesti huve oli vaja kaitsta NSV Liidu rahvasaadikute kongressil. See tegevus osutus elutähtsaks Eesti iseseisvuse taastamisel. Viktor Palmi ühiskondlikku panust tunnustati 2002. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Taru Ülikool autasustas Viktor Palmi suure medaliga ning aastal 2006 omistati talle autasu „Ülikooli Sammas“. Aastal 2009 sai temast Tartu Tähe kavaler, mis on kodulinna kõrgeim tunnustus.
Emeriitprofessor akadeemik Jaak Järv, Tartu Ülikooli orgaanilise keemia õppetooli juhataja 2008–2025
Kaasprofessor Siim Salmar, Tartu Ülikooli orgaanilise keemia õppetooli juhataja