16. juunil 2026 toimus Riigikogu ja Eesti Teaduste Akadeemia ürituste sarja „Vaimu ja võimu dialoog Toompeal“ neljas kohtumine, kus võeti fookusesse teadmusmahuka majanduse valikud.
Riigikogu liikmed, teadlased ja ettevõtjad arutasid Eesti majanduse konkurentsivõime kasvatamise strateegilisi valikuid ning innovatsioonipoliitika rolli teadmusmahuka majanduse kujundamisel.
Kõlama jäid mitmed olulised mõtted:
- Väikeriigid ei konkureeri maailmas ressursside mahu, vaid õppimiskiiruse, paindlikkuse ja võrgustike kvaliteedi kaudu. STEM ehk loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia üksi ei muuda teadmisi äriks. Väikeriigis hädavajalik teadmiste loomine ning tehnoloogia arendamine ei taga veel majanduslikku edu. Selleks on vaja ka tugevaid ärimudeleid ning võimekust ettevõtteid turule viia ja kasvatada. Avalikus debatis on teadmiste loomise ja tehnoloogia arendamise kõrval jäänud vaeslapse ossa just rahvusvahelise äri kompetentsid, mida õpikust omandada ei saa.
- Ühiskonnana tuleb meil lahendada ülesanne, kus inimesed ühelt poolt soovivad turvalisust ja stabiilsust, aga teiselt poolt on meie tegevuskeskkond pidevalt muutuv. 2025. aasta Nobeli majanduspreemia laureaatide poolt kirjeldatud innovatsiooni ja uute tehnoloogiate arengu varjuküljeks on tavaliste inimeste sotsiaalne ebakindlus, kes kardavad kaotada tööd. Eesti eesmärgiks on majandusmudel, kus tippteadlaste ja -ettevõtjate poolt veetud innovatsioon pakub töökohti kõikidel keerukuse tasemetel.
- Kui me tahame Eesti SKPd mitmekordistada, siis see eeldab, et meil tekib nii era- kui avalikus sektoris võimekus hinnata ja kaasrahastada projekte, mis on miljardiskaalal. Riigi roll on tagada prognoositav ning stabiilne majanduskeskkond, mis võimaldab kaasata suuremahulisi investeeringuid.
- Eesti praegune kitsaskoht on otsustamatuskriis. Meie tulevik ei sõltu sellest, kui palju häid ideid meil on, vaid sellest, kui julgelt me otsustame, kus olla vältimatud. Meil on olemas kõik vajalikud komponendid selleks, et olla globaalses mõttes vältimatu riik.
Välisesinejana astus üles DTU SkyFactory tegevjuht 𝐌𝐢𝐤𝐤𝐞𝐥 𝐒ø𝐫𝐞𝐧𝐬𝐞𝐧, kes jagas Taani Tehnikaülikooli kogemust innovatsiooni arendamisest ning teaduspõhiste iduettevõtete arendamisele ja nende kasvu kiirendamisele keskenduva programmi loomisest. Kui algusaastatel võis ülikoolist välja kasvanud iduettevõtete ja spin-off-ettevõtete arvu kokku lugeda ühe käe sõrmedel, siis tänaseks sünnib ülikoolist igal aastal juba üle 100 uue iduettevõtte.
Kohtumine toimus Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Vabariigi Riigikogu algatatud ühiste kavatsuste protokollist tuleneva ürituste sarja raames.