Teaduskoostööprojekte toetatakse akadeemilise teadlasvahetuse programmi raames.
Teadlasvahetuse programmi tööd korraldab välisvahetuse fondi nõukogu.
Teaduskoostööprojekte toetatakse akadeemilise teadlasvahetuse programmi raames.
Teadlasvahetuse programmi tööd korraldab välisvahetuse fondi nõukogu.
Teaduskoostööprojekte toetatakse akadeemilise teadlasvahetuse raames, vastavalt Eesti teaduste akadeemia ja Bulgaaria teaduste akadeemia vahel sõlmitud kahepoolsele koostöölepingule.
2022–2023 toetatavad teaduskoostööprojektid
Eesti teaduste akadeemia ja Bulgaaria teaduste akadeemia toetavad aastatel 2022–2023 akadeemilise teadlasvahetuse kaudu järgmisi teaduskoostööprojekte:
2018–2020 toetatatud teaduskoostööprojektid
Eesti teaduste akadeemia ja Bulgaaria teaduste akadeemia toetavad aastatel 2018-2020 akadeemilise teadlasvahetuse kaudu järgmisi koostööprojekte:
2015–2017 toetatatud teaduskoostööprojektid
Eesti teaduste akadeemia ja Bulgaaria teaduste akadeemia toetavad aastatel 2015–2017 akadeemilise teadlasvahetuse kaudu järgmisi koostööprojekte:
Teaduskoostööprojekte toetatakse akadeemilise teadlasvahetuse raames, vastavalt Eesti teaduste akadeemia ja Poola teaduste akadeemia vahel sõlmitud kahepoolsele koostöölepingule.
Koostööprojektide pikendamine
29.12.2021
Eesti-Poola teaduskoostööprojekte pikendatakse perioodiks 2022–2023, et võimaldada koroonaviiruse tõttu edasi lükkunud teadusvisiitide toimumine.
Toetatatud teaduskoostööprojektid 2019–2021
Eesti teaduste akadeemia ja Poola teaduste akadeemia poolt ühiselt välja kuulutatud teaduskoostööprojektide konkursile laekus tähtaegselt üheksa taotlust. Akadeemilise teadlasvahetuse kaudu toetatakse järgmisi projekte:
Toetatatud teaduskoostööprojektid 2016–2018
Akadeemilise teadlasvahetuse kaudu toetatakse järgmisi projekte:
Toetatatud teaduskoostööprojektid 2013–2015
Eesti teaduste akadeemia ja Poola teaduste akadeemia poolt ühiselt välja kuulutatud teaduskoostöö projektide konkursile laekus tähtaegselt kaheksa taotlust. Konkursil valiti toetamiseks välja kuus projekti:
Akadeemilise teadlasvahetuse raames toetavad Eesti teaduste akadeemia ja Tšehhi teaduste akadeemia kahepoolseid teaduskoostööprojekte.
2021–2023 toetatavad koostööprojektid
Konkursile laekus üheksa taotlust, millest Eesti teaduste akadeemia ja Tšehhi teaduste akadeemia valisid toetamiseks järgmised akadeemilise teadlasvahetuse mobiilsusprojektid:
2018–2020 toetatud koostööprojektid
Konkursitulemuste põhjal osustati toetada järgmisi teaduskoostöö-projekte:
2015–2017 toetatatud koostööprojektid
Eesti teaduste akadeemia ja Tšehhi teaduste akadeemia ühiselt välja kuulutatud teaduskoostöö projektide konkursile laekus tähtaegselt viis taotlust, millest akadeemiad valisid konkursitulemuste põhjal toetamiseks välja kolm projekti:
Teaduskoostööprojekte toetatakse akadeemilise teadlasvahetuse raames, vastavalt Eesti teaduste akadeemia ja Ungari teaduste akadeemia vahel sõlmitud kahepoolsele koostöölepingule.
Toetatavad teaduskoostööprojektid 2022–2024
16.02.2022
Taotlusvooru esitati tähtajaks seitse taotlust. Eesti teaduste akadeemia ja Ungari teaduste akadeemia otsustasid toetada aastatel 2022–2024 järgmisi Eesti-Ungari teaduskoostööprojekte:
Taotlusvooru väljakuulutamine aastaiks 2022–2024
01.06.2021
Eesti teaduste akadeemia koostöös Ungari teaduste akadeemiaga kuulutab välja mobiilsuskonkursi aastateks 2022–2024 eesmärgiga toetada Eesti ja Ungari teadlaste koostööd. Taotluste esitamise tähtaeg on Eestis 15. september 2021.
Ungari koostööpartnerilt eeldatakse institutsionaalset kuuluvust Ungari teaduste akadeemia või ülikoolis asuvasse akadeemia rahastatavasse uurimisrühma. Teadusvisiitide päevade arv projekti kohta aastas on kuni 21. Sõidukulusid ei kaeta.
Huvitatud Eesti teadlastel palume kontakteeruda Ungari kolleegi(de)ga, leppida kokku projekti eesmärgid ja sisu ning täita taotlusvorm.
Mõlemapoolselt allkirjastatud taotlusvormi palume saata Eesti teaduste akadeemia rahvusvaheliste suhete talituse e-postile foreign@akadeemia.ee
Lisainfo: koostöö juht Ülle Raud, e-post ylle.raud@akadeemia.ee, tel 645 1925, mob 504 2659.
Ungari koostööpartnerilt eeldatakse analoogilise taotluse esitamist Ungari teaduste akadeemiale sealsete tähtaegade ja vormide kohaselt. Täpsem info Ungaris: Nikoletta Faragó, tel+36 1411 6272, e-post farago.nikoletta@titkarsag.mta.hu
Toetatatud teaduskoostööprojektid 2019–2021
10.2018
Eesti teaduste akadeemia ja Ungari teaduste akadeemia poolt ühiselt välja kuulutatud teaduskoostööprojektide konkursile laekus tähtaegselt kaheksa taotlust. Akadeemiad valisid konkursitulemuste põhjal välja neli projekti, mida toetatakse aastatel 2019–2021 akadeemilise teadlasvahetuse kaudu.
Valituks osutusid järgmised projektid:
Toetatatud teaduskoostööprojektid 2016–2018
10.2015
Eesti teaduste akadeemia ja Ungari teaduste akadeemia poolt ühiselt välja kuulutatud teaduskoostöö projektide konkursile laekus tähtaegselt uus taotlust. Akadeemiad valisid konkursitulemuste põhjal välja neli projekti, mida toetatakse 2016-2018 akadeemilise teadlasvahetuse kaudu. Valituks osutusid järgmised projektid:
Toetatatud teaduskoostööprojektid 2013–2015
10.2012
Eesti teaduste akadeemia ja Ungari teaduste akadeemia poolt ühiselt välja kuulutatud teaduskoostöö projektide konkursile laekus tähtaegselt kaheksa taotlust. Konkursi korras valiti välja viis projekti, mida toetatakse aastail 2013–2015 akadeemilise teadlasvahetuse kaudu:
Projekti koduleht: www.forwomeninscience.com
UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni veebileht: http://www.unesco.ee/
2022
L´Oréal-UNESCO „Naised teaduses“ noorte talentide Baltikumi programmi saab kandideerida 3. veebruarist 17. märtsini 2022 programmi veebilehel www.forwomeninscience.com.
2020
L’Oréal Baltic programmi „Naised teaduses“ 6000 euro suuruse stipendiumi pälvisid Tallinna tehnikaülikooli teadlane prof Maarja Grossberg ja Eesti maaülikooli nooremteadur Lisandra Marina Da Rocha Meneses. Vaata rohkem siit.
2017
Eesti naisteadlastel avanes sel aastal esmakordselt võimalus kandideerida L'Oreal-Unesco Balti stipendiumile For Women in Science. Eestis antakse välja üks 6000-eurone stipendium alla 40-aastasele doktorikraadiga teadlasele uuringuteks loodusteaduste või füüsika vallas või nendega seotud teadusaladel.
Eestist esitati 23 taotlust, mida hindas Eesti teaduste akadeemia poolt moodustatud komisjon koosseisus: akadeemikud Ergo Nõmmiste ja Ain-Elmar Kaasik ning professorid Anne Kahru, Malle Krunks ja Tiina Nõges. Eesti, Läti ja Leedu stipendiaatide nimed tehti teatavaks 26. mail 2017 Riias Läti teaduste akadeemias toimunud pidulikul üritusel.
Eestist pälvis stipendiumi keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Els Heinsalu, kes uurib keele- ning ökosüsteeme. Esmapilgul tunduvad need süsteemid kõrvaltvaatajale küllaltki erinevad, kuid nende aluseks olevad matemaatilised mudelid on suhteliselt sarnased ning kohandades ühes valdkonnas välja töötatud vahendeid, meetodeid ja mudeleid on võimalik lahendada teise valdkonna probleeme. Eduka teaduskarjääri kõrvalt on Els nelja lapse ema, aktiivne teaduse populariseerija ja üks Eesti noorte teaduste akadeemia asutajaliikmetest.
L’Oréal–UNESCO programm For Women in Science tegutseb alates 1998. aastast eesmärgiga toetada noorte silmapaistvate naisteadlaste karjääri ja saavutusi, vähendada soolist ebavõrdsust teadusmaailmas ning inspireerida järgmist põlvkonda. Programmi algatamisest saadik on toetust saanud üle 2500 naisteadlase enam kui 112 riigist. Aastal 2017 avanes stipendiumiprogramm ka Leedus. Lätis on programm tegutsenud 2005. aastast; seal antakse aastas välja kolm stipendiumi.
Eesti teaduste akadeemia lähetab parimatest parimaid noorteadlasi Lindau foorumitele. Rohkem infot lindau foorumi kohta leiab nende kodulehelt.
Lindau foorum 2021
Lindau foorum toimub sel aastal plaanide kohaselt 27. juunist kuni 2. juulini. Korraldajate sõnul on kavas nii kohapealsed kui ka virtuaalkohtumised, mille ettevalmistamisega hetkel tegeldakse. Täpsem info Lindau foorumi kodulehel.
Lindau füüsikafoorum 2019
69. Lindau foorum toimus 30. juunist 5. juulini 2019. a ning oli pühendatud füüsikale. Peamised teemad olid kosmoloogia, laserfüüsika ja gravitatsioonilained. Eestit esindas Priidik Gallagher Tartu ülikooli füüsika instituudist. Kohtumisele oli kutsutud 42 Nobeli preemia laureaati, sh 2018. a füüsikaauhinna pälvinud Donna Strickland ja Gérard Mourou. Täpsemalt Lindau foorumi kodulehel www.lindau-nobel.org. Vt Priidik Gallagheri muljeid „Füüsikafoorum Lindaus“.
Lindau füsioloogia ja arstiteaduse foorum 2018
Juunis 2018 toimus 68. Lindau foorum (valdkond: füsioloogia ja arstiteadus). Eesti-sisese avaliku konkursi alusel valis akadeemia välja kolm andekat noort teadlast Eesti esindamiseks teises, siis juba rahvusvahelises voorus, mille lõpptulemusel õiguse foorumil osalemiseks said kõik Eestist väljavalitud:
Nende ühist kokkuvõtet vt siit.
Foorumil osales kaheastmelise konkursi tulemusena ca 600 andekat noorteadlast üle kogu maailma. Kuue päeva jooksul oli neil võimalik vahetult osa saada 39 nobelisti inspireerivatest loengutest, interaktiivsetest meistriklassidest, sundimatus õhkkonnas toimuvatest kohtumistest. Täpsem info foorumite kohta on leitav: www.lindau-nobel.org.
Lindau keemiafoorum 2017
Juunis 2017 toimus 67. Lindau foorum (valdkond: keemia ja lähedased erialad). Eesti-sisese avaliku konkursi alusel valis Akadeemia välja kolm andekat noort keemikut Eesti esindamiseks teises, siis juba rahvusvahelises voorus, mille lõpptulemused selgusid: õiguse osaleda foorumil sai Gert Preegel Tallinna tehnikaülikooli keemia- ja biotehnoloogiainstituudist. Tema kokkuvõtet vt siit.
Foorumil osales kaheastmelise konkursi tulemusena üle 400 andeka noorteadlase üle kogu maailma. Kuue päeva jooksul oli neil võimalik vahetult osa saada enam kui 30 nobelisti inspireerivatest loengutest, interaktiivsetest meistriklassidest, sundimatus õhkkonnas toimuvatest kohtumistest. Täpsem info foorumite kohta on leitav: www.lindau-nobel.org.
Lindau füüsikafoorum 2016
Juunis 2016 toimus 66. Lindau foorum (valdkond: füüsika ja lähedased erialad). Foorumil osalemise õiguse võitis kaheastmelise konkursi tulemusena umbes 400 andekat noorteadlast 80 riigist üle maailma. Kuue päeva jooksul oli neil võimalik vahetult osa saada enam kui 30 nobelisti inspireerivatest loengutest, interaktiivsetest meistriklassidest, sundimatus õhkkonnas toimuvatest kohtumistest.
Eesti aeaduste akadeemia poolt nimetatuna osales foorumil Tartu ülikooli materjaliteaduste doktorant Marta Tarkanovskaja.
Eestist on 2006. aastast alates akadeemia vahendusel Lindausse lähetatud 18 noort teadlast; osaluskulud katab foorumite korraldav kogu koostöös akadeemiaga. Vaata osaleja vahetuid muljeid siit.
Nobelistide loengud on järelvaadatavad veebis: www.mediatheque.lindau-nobel.org/
Lindau foorum 2015
Noorteadlaste ja Nobelistide interdistsiplinaarne foorum – füsioloogia ja arstiteadus, füüsika, keemia.
29.06.–03.07.2015, Lindau, Saksamaa
Käesoleva aasta kohtumine toimus interdistsiplinaarsena, osalejateks kraadiõppurid ja teadurid mitmelt erialalt: füsioloogia ja/või arstiteadus, füüsika, keemia. Eestis valib konkursipõhiselt kandidaate Lindau kohtumistest osavõtuks Eesti Teaduste Akadeemia; seekordseks Eesti esindajaks osutus nanotoksikoloog Olesja Bondarenko (PhD; Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut). Muljeid Lindaust vt siit.
Lindau foorum 2014
Noorte majandusteadlaste ja Rootsi riigipanga majandusteaduse auhinna laureaatide foorum.
19.–23.08.2014, Lindau, Saksamaa
Looduskaunis Lindau linnakeses kohtuvad augustis 2014 viiendat korda paarkümmend Rootsi riigipanga poolt Alfred Nobeli mälestuseks antava majandusauhinna laureaati ja 450 andekat noort majandusspetsialisti ja -teadlast kogu maailmast. Foorum loob avatud keskkonna põlvkondadevaheliseks multikultuurseks kogemustevahetuseks ja aruteluks, mille keskmeks on seekord kavandatud nii ülemaailmse majandus- ja finantskriisiga seotud küsimused, keskpanganduse süsteemi arengud kui ka rahvusvahelise vabakaubandusega seotud probleemid.
Majandusüliõpilased, -spetsialistid ja noorteadlased valitakse oma riigi parimate hulgast. Eestis nimetab kandidaate Lindau kohtumistest osavõtuks Eesti Teaduste Akadeemia, lõppvaliku teeb Lindau Nõukogu hindamiskomisjon. Valituks osutus Tartu ülikooli majandusteaduskonna doktorant Allan Teder.