Medalid, preemiad, stipendiumid

Eesti teaduste akadeemia annab välja:

  • Eesti teaduste akadeemia medal,
  • Eesti teaduste akadeemia nimelised medalid,
  • Eesti teaduste akadeemia nimelised preemiad,
  • Eesti teaduste akadeemia tänukiri;

Eesti teaduste akadeemia osaleb:

  • Eesti teaduse populariseerimise auhinna väljaandmisel;

Eesti teaduste akadeemia annab eripreemiaid

  • riiklikul üliõpilaste teadustööde konkursil.

Akadeemia kõrgeimaks autasuks on Eesti teaduste akadeemia medal, mida antakse üksikisikutele suurte teenete eest Eesti teaduse arendamisel või selle arendamisele kaasaaitamisel, samuti teenete eest Eesti teaduste akadeemia ülesannete täitmisel.

Alates aastast 1982 välja antava medali nimi muutus 1989. aastal koos akadeemia nime muutumisega ja on sellest ajast alates Eesti teaduste akadeemia medal.

1982–1989 oli medali nimi Eesti NSV teaduste akadeemia mälestusmedal, mille statuudi kohaselt anti seda ENSV TA töötajatele ja teistele isikutele teenete eest akadeemia ees seisvate ülesannete täitmises.

Nikolai Alumäe medal

informaatika ja tehnikateaduste alal.

Autasustatud
Jüri Engelbrecht – 2005
Hillar Aben – 2009
Raimund-Johannes Ubar – 2013
Rein Küttner – 2018

Karl Schlossmanni medal

arstiteaduses ja sellega seotud valdkondades.

Autasustatud
Mart Saarma – 2004
Lembit Allikmets – 2008
Ain-Elmar Kaasik – 2012
Eero Vasar – 2016
Irja Lutsar – 2020

Paul Ariste medal

sotsiaal- ja humanitaarteaduste alal.

Autasustatud
Tiit-Rein Viitso – 2005
Huno Rätsep – 2010
Arvo Krikmann – 2014
Jaak Kangilaski – 2020

Wilhelm Ostwaldi medal

keemias ja sellega seotud valdkondades.

Autasustatud
Viktor Palm – 2006
Ilmar Koppel – 2010
Mati Karelson – 2014

Karl Ernst von Baeri medal

elu- ja maateaduste alal.

Autasustatud
Loit Reintam – 2007
Ülo Mander – 2011
Richard Villems – 2015

Harald Kerese medal

astronoomia füüsika ja matemaatika alal.

Autasustatud
Ülo Lepik – 2013
Jaan Einasto – 2019

Akadeemia tänukiri on akadeemia autasu, mida antakse tunnustuseks:

  • akadeemia töötajatele: pikaajalise ja kohusetundliku töö eest akadeemias; tähtsate ja suuremahuliste tööülesannete eduka täitmise või suurürituste eduka ettevalmistamise ja läbiviimise eest;
  • teistele isikutele: pikaajalise kaasabi eest akadeemiale või osalemise eest akadeemia tegevuses; olulise erakorralise kaasabi eest akadeemiale tema ülesannete täitmisel või akadeemia ürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

BERNHARD SCHMIDTI PREEMIA

on asutatud eesmärgiga tõsta esile Eestis töötavate noorte teadlaste ja inseneride saavutusi arendustegevuses ja teaduslike uurimistulemuste levitamisel.

Autasustamine
Rünno Lõhmus – 2001
Arne Asper, Kristo Heero, Sven Heiberg – 2005
Jaan Raik – 2007

ENDEL LIPPMAA LOENG KOOS MÄLESTUSMEDALIGA

on asutatud 2016 teaduse tippsaavutuste ja uute ideede valdkonna- ja piiriülese leviku toetamiseks ja teadlaste ühiskondliku missiooni tunnustamiseks.

Loe pikemalt siit.

AKADEEMIA STIPENDIUMID

on loodud monograafiliste teadustööde ning populaarteaduslike raamatute koostamise lõpetamise ja vormistamise toetamiseks.

Teadusauhinnad üliõpilastele on Eesti teaduste akadeemia loodud rahalised teadusauhinnad üliõpilastele, mis on sisse seatud eesmärgiga avaldada tunnustust teadustöös väljapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilastele ning stimuleerida võimekate üliõpilaste iseseisvat uurimistegevust. Alates 2016. aastast on Eesti teaduste akadeemia üliõpilastööde konkurss liidetud Eesti teadusagentuuri korraldatava üliõpilaste teadustööde riikliku konkursiga.

2019. a konkurss

Eesti teaduste akadeemia eripreemiad:

  • elegantseima üliõpilastöö eripreemia Johannes Heinsoo’le doktoritöö „Kvantarvutused ülijuhtivate kvantbittidega“ (ETH Zürich, juhendaja Prof Dr Andreas Wallraff);
  • ebatraditsioonilise üliõpilastöö (unconventional) eest Lehti Saag’ile doktoritöö „Eesti esiajalugu geneetika vaatevinklist: uus teave vana DNA uuringutest“ (Tartu Ülikool, juhendajad Mait Metspalu, PhD; Kristiina Tambets, PhD; Toomas Kivisild, PhD);
  • lootustandvate sähvatuste eripreemia Karina Loid’ile teadustöö „Kas ekraanil kuvatavad kasutamisteavitused vähendavad nutitelefoni kasutamisaega või -kordi ja eneseraporteeritud probleemset nutitelefonikasutust? Tõendid kahekuulisest eksperomendist“ (Tartu Ülikool, juhendajad Karin Täht, Dmitri Rozgonjuk).

2018. a konkurss

Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad:

  • elegantseima üliõpilastöö eripreemia Gaspar Epro’le doktoritöö „Triceps surae lihaskõõlussüsteemi mehaanosensitiivsus ja kõnnistabiilsus vanemas eas: kombineeritud 15 aastane läbilõikeuuring ja pikaajaline treeninginterventsioon“ eest (Saksa Spordiülikool Kölnis, German Sport University Cologne, juhendajad prof dr Kiros Karamanidis ja prof dr Gert-Peter Brüggemann);
  • ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia Liiri Oja’le doktoritöö „Kes on "naine" inimõiguste süsteemis: Naise keha ja seksuaalsuse narratiivid reproduktsiooni puudutavates kaasustes“ eest (Euroopa Ülikool-Instituut, European University Institute, juhendaja prof Martin Scheinin);
  • lootustandvate sähvatuste eripreemia Aune Altmets’ale lõputöö „Tööstuskanepi droogide gaasikromatograafiline analüüs ja sisalduva kannabidiooli farmakoloogiline profiil“ eest (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, juhendajad Laine Parts, MSc ja Kaie Eha, MSc).

Tänukirjad komisjoni poolt esiletõstetud töödele:

  • Danel Ahman’ile tänukiri elegantse töö eest – doktoritöö „Fibratsioonilised arvutuslikud efektid“ (Edinburg’i Ülikool, juhendaja prof Gordon Plotkin);
  • Alejandro Guerra Manzanarez’ele tänukiri elegantse töö eest – magistritöö „Täieliku masinõppe töövoo rakendamine pahavara tuvastamiseks süsteemikutsete ja pääsuõiguste alusel“ (Tallinna Tehnikaülikool, juhendajad dr Hayretdin Bahsi ja dr Sven Nõmm);
  • Tanel Sõrmus’ele tänukiri elegantse töö eest – magistritöö „Valgusega reguleeritavad cAMP-sõltuva proteiinkinaasi inhibiitorid“ (Tartu Ülikool, juhendaja dr Kaido Viht);
  • Lisbeth Neevits’ile tänukiri ebatraditsioonilise töö eest – magistritöö „Melanoomi ravikulutuste hindamine Haigekassa andmete põhjal – võimalused melanoomi kulude vähendamiseks, suurendades varajast avastamist teledermatoskoopia abil“ (Tallinna Tehnikaülikool, juhendajad Priit Kruus, MSc ja Riina Hallik, MSc);
  • Johanna Ross’ile tänukiri ebatraditsioonilise töö eest – doktoritöö „Aira Kaalust Mari Saadini. Nõukogude eesti naisarenguromaan ja selle lugemisviisid“ (Tartu Ülikool, juhendajad prof Arne Merilai ja dr Sirje Olesk);
  • Helen Asuküla’le tänukiri lootustandva töö eest – bakalaureusetöö „Gravitatsiooni-lained üldrelatiivsusteoorias ja skalaar-tensortüüpi gravitatsiooni-teooriates“ (Tartu Ülikool, juhendaja dr Piret Kuusk);
  • Katrin Petritšenko’le tänukiri lootustandva töö eest – bakalaureusetöö „Kahefotoonse neeldumisspektroskoopia rakendus metallorgaanilistes ühendites: Elektronülemineku elektrilise dipoolmomendi muutus sõltuvalt lahusti polaarsusest“ (Tallinna Tehnikaülikool, juhendaja dr Aleksander Rebane);
  • Kaie Eha’le lootustandvate sähvatuste eripreemia võitnud Aune Altmetsa lõputöö „Tööstuskanepi droogide gaasikromatograafiline analüüs ja sisalduva kannabidiooli farmakoloogiline profiil“ juhendamise eest.

2017. a konkurss

Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad:

  • elegantseima üliõpilastöö eripreemia Rauni Lillemets’ale doktoritöö „Genereerivate hulkade ja jadade süsteemid“ eest (Tartu Ülikool, juhendajad akad Eve Oja ja dr Aleksei Lissitsin);
  • ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia Liisa Eero’le magistritöö „Paberi kvantitatiivne analüüs ATR-FT-IR spektroskoopilisel meetodil“ eest (Tartu Ülikool, juhendajad dr Signe Vahur ja prof Ivo Leito);
  • lootustandvate sähvatuste eripreemia Oliver Paukson’ile bakalaureusetöö „Mõistuse ja vere vahel: MMA sportlaste hegemooniline maskuliinsus“ eest (Tallinna Ülikool, juhendaja Peeter Vihma, MA).

Tänukirjad komisjoni poolt esiletõstetud töödele:

  • Bruno Strandberg’ile tänukiri elegantse töö eest – doktoritöö „π-fotoproduktsioon ja Comptoni hajumine deuteeriumilt piioni ergastamise lävendil“ (Glasgow Ülikool, juhendaja dr John R.M. Annand);
  • Hanna Hõrak’ule tänukiri elegantse töö eest – doktoritöö „Õhulõhede CO2 signaaliülekande regulaatorvalkude tuvastamine läbi osoonitundlikkuse“ (Tartu Ülikool, juhendajad prof Hannes Kollist ja dr Mikael Johan Brosché);
  • Kaisa Ling’ule tänukiri elegantse töö eest – magistritöö „Neobarokse kujundi otsinguil“ (Tartu Ülikool, juhendaja prof Jüri Talvet);
  • Pikne Kama’le tänukiri ebatraditsioonilise töö eest – doktoritöö „Arheoloogiliste ja folkloorsete allikate kooskasutusvõimalused: inimjäänused märgaladel“ (Tartu Ülikool, juhendajad dr Heiki Valk, dr Ester Oras ja dr Christina Fredengren);
  • Geidi Hein’ale tänukiri ebatraditsioonilise töö eest – magistritöö „Keraamiline jahutav säilitusnõu puu- ja köögiviljadele“ (Eesti Kunstiakadeemia, juhendaja Heikki Zoova, MA);
  • Tanel Uibokand’ile ja Kaur Vahtrik’ule tänukiri lootustandva töö eest – bakalaureusetöö „Töödeldud taimse biomassi tehnoloogilised omadused ning rakendusvõimalused“ (Tallinna Tehnikakõrgkool, juhendaja prof Toomas Pihl).

2016. aasta konkurss

Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad:

  • elegantseima üliõpilastöö eripreemia Arvo Kaldmäe’le (Tallinna Tehnikaülikool) doktoritöö „Diskreetsete ja hilistumistega mittelineaarsete juhtimissüsteemide süntees“ eest (juhendaja Ülle Kotta, PhD);
  • ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia Piret Uustal’ile (Eesti Kunstiakadeemia) magistritöö „Turvaseade paarisuhtevägivalla ohvritele“ eest (juhendaja Heikki Zoova, MSc);
  • lootustandvate sähvatuste eripreemia Mari Kalma’le (Tartu Ülikool) bakalaureusetöö „Süüria pagulaste mõju peamiste Euroopa Liidu sihtriikide majandustele“ eest (juhendaja prof Raul Eamets);

Diplomid:

  • Kristel Urke’le (Tartu Ülikool) magistritöö „Rahvusvahelise kaitse taotlejad – kes vastutab solidaarses Euroopas?“ eest;
  • Andres Kimber’ile (Tartu Ülikool) magistritöö „Vaated, helid ja maastik – lohukivid Rebala muinsuskaitsealal“ eest;
  • Triin Korb’ile (Tartu Ülikool) magistritöö „Biodegradatiivse potentsiaaliga mikroobikooslused Eesti graptoliitargilliidist“ eest;
  • Iris Reinula’le (Tartu Ülikool) bakalaureusetöö „Taimede geneetilise ja liigilise mitmekesisuse vahelised seosed“ eest.

on Eesti teaduste akadeemia, Eesti teadusagentuuri ning haridus- ja teadusministeeriumi poolt konkursi korras väljaantav auhind, mille eesmärgiks on väärtustada teaduse populariseerimist ning avaldada tunnustust silmapaistva töö eest üksikisikutele ja kollektiividele, kes on olnud edukad teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimisel ning laiemale avalikkusele mõistetavamaks muutmisel või on edukalt äratanud noortes huvi teaduse ja teadlase elukutse vastu. Lähemalt vt teadusagentuuri kodulehelt.

2020. aasta auhinnakonkursi tulemused:

Tiiu Silla elutööpreemia pälvis akadeemik Jüri Engelbrecht. Foto: ETAg

Tiiu Silla nimeline elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest (6500 eurot):

Jüri Engelbrecht, kelle pikaajaline panus teaduse populariseerimisse Eestis on mõjutanud kogu ühiskonna arusaamist teadusest ja teaduse olulisusest.

Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel:

  • peapreemia (2200 eurot): Lahe geograafiatund, eestvedajad Laura Altin ja Merli Ilves;
  • II preemia (800 eurot): Tartu Ülikooli genoomika instituudi näitus „GEENIAALNE“ Tallinna Teletornis, Tartu Ülikooli genoomika instituudi meeskond;
  • II preemia (800 eurot): Tartu Ülikooli muuseumi „Hullu Teadlase teaduskonverents“ I kooliastmele, projektijuht Alex Savolainen.

Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija – teadlane, ajakirjanik, õpetaja jne:

  • peapreemia (2200 eurot): robootikateadlane Raivo Sell;
  • II preemia (800 eurot): digikultuuri- ja sotsiaalmeediauurija Katrin Tiidenberg;
  • II preemia (800 eurot): arheoloogia ja ajalooteaduse visualiseerija Jaana Ratas.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil:

  • peapreemia (2200 eurot): lastesaadete sari „Magus Molekul“, projektijuht Maria Uppin;
  • ergutuspreemia (600 eurot): Tallinna Ülikooli saatesari „Ekspert eetris“, saatesarja produtsent Kadri Kiigema.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil:

  • peapreemia (2200 eurot): „Teadlane miiniväljal: lähen ütlen tihasele, et teeme nüüd uuesti“, autor Virgo Siil;
  • II preemia (800 eurot): „Eesti rahvusatlas“, koostaja Taavi Pae.

Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel:

  • II preemia (800 eurot): KVARK teadusshow, projektijuht Karoliine Kurvits;
  • II preemia (800 eurot): festival „Noor insener“, eestvedaja Mart Soobik.

2019. aasta auhinnakonkursi tulemused:

Tiiu Silla nimeline elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest (6500 eurot):

  • Ain Kallis, kelle pikaajaline panus teaduse populariseerimisse Eestis on mõjutanud kogu ühiskonna arusaamist teadusest ja teaduse olulisusest.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil:

  • peapreemia (2200 eurot) - Huvitava Bioloogia Kooli loodushariduslikud multikad „Miks? Miks? Miks?“, projektijuht Helen Pikkat.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil:

  • peapreemia (2200 eurot): „Keemia õhtuõpik“, autor Jüri Liiv;
  • II preemia (800 eurot): lasteraamat „AHHAA“, autor Els Heinsalu;
  • II preemia (800 eurot): Eesti Noorte Teaduste Akadeemia artiklisari „Milleks meile alusteadused?“, esindaja Mario Kadastik.

Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel:

  • peapreemia (2200 eurot): Geneetika õppepäevad, eestvedaja Toivo Maimets;
  • II preemia (800 eurot): Haridus- ja tehnoloogiamess Haapsalus, eestvedaja Angela Leppik.

Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms:

  • peapreemia (2200 eurot): loodusteadusliku maailmavaate populariseerija Asta Tuusti;
  • II preemia (800 eurot): linnuökoloog Marko Mägi;
  • II preemia (800 eurot): Wikimedia Eesti projektijuht Ivo Kruusamägi.

Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel:

  • peapreemia (2200 eurot) - Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Ülikooli rahvateaduse kampaania „Eesti otsib nurmenukke!“, eestvedaja Silvia Lotman.

1. mail 2006 Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Eesti Teaduste Akadeemia fondi eesmärk on toetada doktorikraadiga noorte Eesti teadlaste uurimistööd. 2009. aastast toetatakse Tiit Talpsepa* nimelise stipendiumiga ka magistrantide ja doktorantide uurimistööd molekulaarse mikrobioloogia ja viroloogia valdkonnas.

ERFi uuele allfondile pani aluse akadeemia 400 000 krooni suurune annetus, mille rahalised vahendid saadi akadeemia puhkemaja müügist Vormsi saarel. Akadeemia kutsub koostööle ka teisi organisatsioone, ettevõtteid, asutusi ja üksikisikuid, et läbi tipptasemel teadmiste, teadustegevuse ning noorte teadlaste toetamise panustada Eesti majanduslikku, sotsiaalsesse ja kultuurilisse arengusse täna ja tulevikus.

Stipendiume määrab halduskogu, millesse kuuluvad akadeemikud Mart Ustav, Leo Mõtus, Jaan Ross ja Peeter Saari.

2019. aasta stipendiaadid

  • Priit Ruberg, noore teadlase preemia 3000 eurot
  •  Kärt Ukkivi, Tiit Talpsepa nimeline doktorandi stipendium 1000 eurot

2017. aasta stipendiaadid

  • Martin Lints, noore teadlase stipendium 2600 eurot
  • Jelena Beljantseva, Tiit Talpsepa nimeline doktorandi stipendium 900 eurot

2015. aasta stipendiaadid

  • Priit Vahter, noore teadlase stipendium 2225 eurot
  • Sirle Saul, Tiit Talpsepa nimeline doktorandi stipendium 1000 eurot

2014. aasta stipendiaadid

  • Bert Viikmäe, noore teadlase stipendium 3000 eurot
  • Mart Toots, Tiit Talpsepa nimeline doktorandi stipendium 961 eurot

2013. aasta stipendiaadid

  • Tõnu Esko, noore teadlase stipendium 1500 eurot
  • Triin Reitalu, noore teadlase stipendium 500 eurot
  • Agnes Kütt, noore teadlase stipendium 500 eurot
  • Anneli Kurve, noore teadlase stipendium 500 eurot
  • Liisi Henno, Tiit Talpsepa nimeline stipendium 674 eurot

2011. aasta stipendiaadid

  • Liisi Laineste, noore teadlase stipendium 1600 eurot
  • Jaan Masso, noore teadlase stipendium 1600 eurot
  •  Liisi Võsa, Tiit Talpsepa nimeline doktorandi stipendium 789 eurot

2010. aasta stipendiaadid


  • Jürgo-Sören Preden, noore teadlase stipendium 50 000 krooni
  • Jelizavete Geimanen, Tiit Talpsepa nimeline doktorandi stipendium 15 000 kooni
  • Margus Varjak, Tiit Talpsepa nimeline doktorandi stipendium 15 000 krooni

2009. aasta stipendium

  • Jens-Konrad Preem

Tiit Talpsepa nimeline stipendium väärtusega 10 000 krooni anti välja esimest korda.

Eesti Teaduste Akadeemia fondi on võimalik toetada järgmisel kontol:

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond
A. Lauteri 7-13, 10145 TALLINN
Registrikood: 90000340

Arveldusarve EE672200221001101347
Swedbank, Liivalaia 8, 15040 TALLINN
SWIFT/BIC – HABA EE 2X
IBAN – EE67 2200 221001101347

NB! Selgituse reale märkida: Eesti Teaduste Akadeemia fondile

*Tiit Talpsep (22. jaanuar 1954 – 26. veebruar 2008) oli Eesti bioloog, kes tegeles rakendusliku molekulaarbioloogiaga. Tiit Talpsepa nimelise stipendiumifondi asutamine sai teoks tänu akadeemik Mart Ustavi rahalisele annetusele.