Medalid, preemiad, konkursid

Eesti teaduste akadeemia annab välja:

  • Eesti teaduste akadeemia medal,
  • Eesti teaduste akadeemia nimelised medalid,
  • Eesti teaduste akadeemia nimelised preemiad,
  • Eesti teaduste akadeemia tänukiri,
  • Anto Raukase stipendiumikonkurss (algataja ja rahastaja Fermi Energia),
  • Mihhail Bronšteini preemia (algataja ja rahastaja akadeemik Bronšteini perekond).

Eesti teaduste akadeemia osaleb:

  • Eesti teaduse populariseerimise auhinna väljaandmisel.

Eesti teaduste akadeemia annab eripreemiaid ja -auhindu:

  • riiklikul üliõpilaste teadustööde konkursil,
  • riiklikul õpilaste teadustööde konkursil.

Välja antavate tunnustuste statuudid.

Teaduste akadeemia (TA) kuulutab välja kandidaatide esitamise seoses esmakordse Alma Tomingase medali väljaandmisega. Vastavalt Alma Tomingase medali statuudile tunnustatakse sellega valdkondade ülest sünergiat edendanud Eesti tippteadlast, kes juhib või on juhtinud kõrgetasemelist interdistsiplinaarset teadus- ja arendustööd ja andnud märkimisväärse panuse noore teadlaspõlvkonna kasvatamisesse.

Alma Aline Tomingas (15.11.1900–29.01.1963) oli Eesti ravimiteadlane, kelle teaduslik huvi ühendas farmaatsia, botaanika ja analüütilise keemia. Tema elutööks oli ravimtaimede ja neist valmistatud droogide keemilise koostise uurimine, arendades farmakognoosia keemilist suunda. Alma Tomingas oli esimene eestlasest naisprofessor (1940) ja esimene Eesti naisakadeemik (1946).

Alma Tomingase medali kandidaate võivad esitada ühiselt kaks või rohkem akadeemikut eeldusel, et nad esindavad vähemalt kaht TA osakonda. Esildis ja põhjendus (2–4 lk) kandidaadi sobivuse kohta Alma Tomingase medalile palun esitada TA kantseleisse Terje Tuisule, terje.tuisk@akadeemia.ee 30. septembriks 2023. a.

Nominatsioonid on oodatud kõigist teadusvaldkondadest tippteadlaste kohta, kelle teadus- ja arendustöö on oma põhiolemuselt interdistsiplinaarne.

Esitatud kandidaate hindab TA naisakadeemikute kogu ning otsuse medali väljaandmise kohta teeb TA juhatus. Kandidaatide hindamisel arvestatakse järgmisi kriteeriume:

  • (a) teadus- ja arendustöö kõrgetasemelisus;
  • (b) teadus- ja arendustöö interdistsiplinaarsus;
  • (c) doktorantide ja järeldoktorantide juhendamine;
  • (d) muu oluline teadus- või teadusadministratiivne tegevus.

Medali esimene laureaat kuulutatakse välja Alma Tomingase 123. sünniaastapäeval 15. novembril, medali pidulik üleandmine toimub TA üldkogul 6. detsembril 2023.

Akadeemik Mihhail Bronšteini nimeliste majandusteaduste preemiatega tunnustatakse Eesti majandusteadlaste teoreetilisi arendusi ja nende edukaid rakendusi.

2023. aastal anti välja kaks preemiat. Rohkem infot siin.

Üks preemia suurusega kuni 10 000 (kümme tuhat) eurot määratakse oluliste ja üldjuhul juba rakendust leidnud majandusteaduslike saavutuste eest. Üks preemia suurusega kuni 5000 (viis tuhat) eurot antakse välja tähelepanuväärivate uuenduslike majandusteaduslike arenduste eest.

Preemiale võivad kandideerida kõik Eesti teadusasutustes töötavad teadlased ja eksperdid ning Eesti kodakondsusega või Eesti pikaajalise elaniku elamisloaga või alalise elamisõigusega, kuid väljaspool Eestit töötavad teadlased ja eksperdid. Kandideerida saab nii üksikteadlane või ekspert kui ka neist koosnev teadustöörühm.

Preemiale esitatud teadustööd või nende tsüklid peavad olema publitseeritud rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades või antud välja tunnustatud teaduskirjastustes või Eesti ülikoolide ja teadus- ja arendusasutuste poolt monograafiana või kogumiku peatükina aastail 2020–2022 (2022. a konkursi nõuded).

Akadeemik Mihhail Bronšteini nimeliste majandusteaduste preemiate statuut on leitav siit.
Preemiate algataja ja finantseerija on akadeemik Mihhail Bronšteini perekond.

Preemiad antakse välja akadeemik Mihhail Bronšteini sünnipäeva meenutamise raames jaanuari teises pooles.

Lisainfo: Siiri Jakobson, siiri.jakobson@akadeemia.ee

Stipendiumi eesmärk 

Akadeemik Anto Raukase stipendium on loodud energeetika ja füüsika erialade populariseerimiseks ning Lääne- ja Ida-Virumaa noorte arengu toetamiseks ja panuse andmiseks Eesti energeetika ning tuumaenergeetika tulevikku. Stipendiumi algataja on Fermi Energia.

Anto Raukas oli MTÜ Eesti Tuumajaama üks asutaja ning kandis kindlat veendumust, et Eesti rajab oma tuumajaama. Anto Raukas selgitas väsimatult Eesti ühiskonnas elektritootmise mitmekesistamise vajadust tuumaenergiaga, tuumaelektrijaama keskkonnaeeliseid ja ohutusmeetmeid.

Eesti Teaduste Akadeemia (TA) kuulutab välja stipendiumi konkursi ja määrab s tipendiumikomisjoni koosseisu. Stipendiumikomisjon koosneb TA energeetikakomisjoni nimetatud liikmetest ja stipendiumi fondi panustanud ettevõttete esindajatest. TA energeetikakomisjon on stipendiaatide valimise korraldaja

Stipendiumi sihtrühm

Stipendiumile saab kandideerida noor, kes on:
1) energeetika või füüsika bakalaureuse või rakenduskõrghariduse õppekavade esimese aasta üliõpilane;
2) omandanud keskhariduse Lääne-Virumaa või Ida-Virumaa õppeasutuses.

Stipendiumi suurus

Stipendium summas 1600 eurot antakse välja kuni viiele tudengile aastas.

Stipendiumile kandideerimine

Pärast konkursi väljakuulutamist täidab kandidaat online-vormi akadeemia konkursside keskkonnas (vorm avatakse pärast väljakuulutamist) https://ta-konkursid.ee/ ning esitab sealtkaudu järgnevad dokumendid:

  1. Motivatsioonikiri, milles kandidaat selgitab ja põhjendab oma huvi füüsika, energeetika ja tuumaenergeetika vastu ning kirjeldab, kuidas ta soovib panustada valdkonna arengusse.
  2. Tõend ülikoolist (dekanaadist, instituudist või õppeosakonnast), mis tõestab üliõpilase staatust ja õpitavat eriala ning kinnitab, et üliõpilane õpib täiskoormusega ehk 75% esimese semestri õppekavast on läbitud.
  3. Gümnaasiumi või kutseõppeasutuse diplomi koopia (sh hinneteleht), mis tõendab Lääne-Virumaa või Ida-Virumaa õppeasutuses omandatud keskharidust.

Kontakt ja lisainfo teaduste akadeemias Siiri Jakobson, siiri.jakobson@akadeemia.ee

Anto Raukase stipendiumi statuut.
Anto Raukase stipendiumikomisjon.

Stipendiumi fond

Stipendiumi fondile pani aluse Fermi Energia OÜ ja fond on panustamiseks avatud ettevõtetele, ettevõtjatele, mittetulundusühingutele ja eraisikutele. Stipendiumi fondi panustaja võib esitada stipendiaatide valiku eritingimusi.

Aleksander Gamanko.
Elektroenergeetika ja mehhatroonika eriala, Tallinna tehnikaülikool

Svatlana Ivanova
Masinaehituse- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise eriala, Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledž

Andrei Stepanov
Masinaehituse ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise eriala, Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledž

Mirjam Mäekivi
Elektroenergeetika ja mehhatroonika eriala, Tallinna tehnikaülikool

Kirill Nefjodov
Elektroenergeetika ja mehhatroonika eriala, Tallinna tehnikaülikool

Akadeemia kõrgeimaks autasuks on Eesti teaduste akadeemia medal, mida antakse üksikisikutele suurte teenete eest Eesti teaduse arendamisel või selle arendamisele kaasaaitamisel, samuti teenete eest Eesti teaduste akadeemia ülesannete täitmisel.

Alates aastast 1982 välja antava medali nimi muutus 1989. aastal koos akadeemia nime muutumisega ja on sellest ajast alates Eesti teaduste akadeemia medal.

1982–1989 oli medali nimi Eesti NSV teaduste akadeemia mälestusmedal, mille statuudi kohaselt anti seda ENSV TA töötajatele ja teistele isikutele teenete eest akadeemia ees seisvate ülesannete täitmises.

Akadeemia tänukiri on akadeemia autasu, mida antakse tunnustuseks:

  • akadeemia töötajatele: pikaajalise ja kohusetundliku töö eest akadeemias; tähtsate ja suuremahuliste tööülesannete eduka täitmise või suurürituste eduka ettevalmistamise ja läbiviimise eest;
  • teistele isikutele: pikaajalise kaasabi eest akadeemiale või osalemise eest akadeemia tegevuses; olulise erakorralise kaasabi eest akadeemiale tema ülesannete täitmisel või akadeemia ürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Nikolai Alumäe medal

informaatika ja tehnikateaduste alal.

Autasustatud
Jüri Engelbrecht – 2005
Hillar Aben – 2009
Raimund-Johannes Ubar – 2013
Rein Küttner – 2018

Paul Ariste medal

humanitaarteaduste alal (kuni aastatni 2020 sotsiaal- ja sotsiaal- ja humanitaarteaduste alal).

Autasustatud
Tiit-Rein Viitso – 2005
Huno Rätsep – 2010
Arvo Krikmann – 2014
Jaak Kangilaski – 2020

Karl Ernst von Baeri medal

elu- ja maateaduste alal.

Autasustatud
Loit Reintam – 2007
Ülo Mander – 2011
Richard Villems – 2015
Martin Zobel – 2022

Edgar Kanti medal

sotsiaalteaduste valdkonnas.

Urmas Varblane – 2022

Harald Kerese medal

astronoomia, füüsika ja matemaatika alal.

Autasustatud
Ülo Lepik – 2013
Jaan Einasto – 2019

Wilhelm Ostwaldi medal

keemias ja sellega seotud valdkondades.

Autasustatud
Viktor Palm – 2006
Ilmar Koppel – 2010
Mati Karelson – 2014

Karl Schlossmanni medal

arstiteaduses ja sellega seotud valdkondades.

Autasustatud
Mart Saarma – 2004
Lembit Allikmets – 2008
Ain-Elmar Kaasik – 2012
Eero Vasar – 2016
Irja Lutsar – 2020

Alma Tomingase medal

teadusvaldkondi ühendava uurimistöö eest.

BERNHARD SCHMIDTI PREEMIA

on asutatud eesmärgiga tõsta esile Eestis töötavate noorte teadlaste ja inseneride saavutusi arendustegevuses ja teaduslike uurimistulemuste levitamisel.

Preemiasaajad
Rünno Lõhmus – 2001
Arne Asper, Kristo Heero, Sven Heiberg – 2005
Jaan Raik – 2007

ENDEL LIPPMAA LOENG KOOS MÄLESTUSMEDALIGA

on asutatud 2016 teaduse tippsaavutuste ja uute ideede valdkonna- ja piiriülese leviku toetamiseks ja teadlaste ühiskondliku missiooni tunnustamiseks.

Loe pikemalt siit.

AKADEEMIA STIPENDIUMID

on loodud monograafiliste teadustööde ning populaarteaduslike raamatute koostamise lõpetamise ja vormistamise toetamiseks.

on Eesti teaduste akadeemia, Eesti teadusagentuuri ning haridus- ja teadusministeeriumi poolt konkursi korras väljaantav auhind, mille eesmärgiks on väärtustada teaduse populariseerimist ning avaldada tunnustust silmapaistva töö eest üksikisikutele ja kollektiividele, kes on olnud edukad teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimisel ning laiemale avalikkusele mõistetavamaks muutmisel või on edukalt äratanud noortes huvi teaduse ja teadlase elukutse vastu. Konkursi tingimusi vt teadusagentuuri kodulehelt.

2022. aasta konkurss

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2022. Vt ka uudist.

2021. aasta konkurss

2020. aasta konkurss

Tiiu Silla elutööpreemia pälvis akadeemik Jüri Engelbrecht. Foto: ETAg

Tiiu Silla nimeline elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest (6500 eurot) – Jüri Engelbrecht, kelle pikaajaline panus teaduse populariseerimisse Eestis on mõjutanud kogu ühiskonna arusaamist teadusest ja teaduse olulisusest.

2019. aasta konkurss

Teadusauhinnad üliõpilastele on Eesti teaduste akadeemia loodud rahalised teadusauhinnad üliõpilastele, mis on sisse seatud eesmärgiga avaldada tunnustust teadustöös väljapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilastele ning stimuleerida võimekate üliõpilaste iseseisvat uurimistegevust. Alates 2016. aastast on Eesti teaduste akadeemia üliõpilastööde konkurss liidetud Eesti teadusagentuuri korraldatava üliõpilaste teadustööde riikliku konkursiga.

2023. a konkurss

2023. a üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi väljakuulutamine. Haridus ja teadusministri käskkiri 30.06.2023 nr 1.1-2/23/189. Konkursi väljakuulutamise teade.

Teaduste akadeemia annab preemiad välja järgmiselt:

Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad (kokku 9424,78 eurot):

1) rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustöö eripreemia „Lootustandvate sähvatuste eest“ - π × 500 eurot (1570,80 eurot);
2) doktori- ja magistriõppe üliõpilaste teadustööd:
a) I eripreemia „Elegantseima üliõpilastöö eest“ - π × 1500 eurot (4712,39 eurot);
b) II eripreemia „Ebatraditsioonilise (unconventional) üliõpilastöö eest“ – π × 1000 eurot (3141,59 eurot).

Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad riigiõiguse valdkonnas tehtud teadustöödele (kokku 6700 eurot):
1) üks rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustöö eripreemia 1500 eurot; 2) üks magistriõppe üliõpilaste teadustöö eripreemia 2200 eurot;
3) üks doktoriõppe üliõpilaste teadustöö eripreemia 3000 eurot.

2022. a konkurss

Eripreemiad

  • Eesti teaduste akadeemia presidendi elegantseima üliõpilastöö eripreemia (πx1000=3141,59 eurot) Sille Remm konkursitöö „Bakterile Mycobacterium tuberculosis loomuomane ravimiresistentsuse mehhanism: pilguheit Rv1410 ja LprG vahendatud lipiidiekspordi molekulaarsesse mehhanismi“ eest;
  • Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemia ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia (πx500=1570,80 eurot) ) Juhan-Henrik Uppin konkursitöö „Teppo-tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“ eest;
  • Eesti teaduste akadeemia presidendi lootustandvate sähvatuste eripreemia (πx250 =785,40 eurot) Mona Küüts konkursitöö „Lehtedest inspireeritud robot, mis ühendab tikitud struktuuri ja ioonide indutseeritud käitamist“ eest.

Tänukirjad juhendajatele

Eesti teaduste akadeemia presidendi tänukirjad pälvisid premeeritud tööde juhendajad: Sille Remmi juhendaja Markus A. Seeger, Juhan-Henrik Uppini juhendaja Žanna Pärtlas ja Mona Küütsi juhendaja Indrek Must.

2021. a konkurss

Eripreemiad

  • Eesti teaduste akadeemia presidendi elegantseima üliõpilastöö eripreemia (πx1000=3141,59 eurot) Tiina-Erika Friedenthal konkursitöö „Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses“ eest;
  • Eesti teaduste akadeemia presidendi ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia (πx500=1570,80 eurot) Mart Ratas konkursitöö „Mittelineaarse lainelevi numbriline analüüs” eest;
  • Eesti teaduste akadeemia presidendi lootustandvate sähvatuste üliõpilastöö eripreemia (πx250=785,40 eurot) Paul Johannes Raud konkursitöö „Aatomi kõrvalekalle mõttevihmas. Clinamen’i mõiste Lucretiusel ja Gilles Deleuze’il” eest.

Tänukirjad juhendajatele

  • Eesti teaduste akadeemia presidendi tänukiri Liina Lukasele elegantseima üliõpilastöö eripreemia võitnud Tiina-Erika Friedenthal’i konkursitöö „Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses“ juhendamise eest;
  • Eesti teaduste akadeemia presidendi tänukiri Jüri Majakule ebatraditsioonilise töö eripreemia võitnud Mart Ratase konkuritöö „Mittelineaarse lainelevi numbriline analüüs” juhendamise eest;
  • Eesti teaduste akadeemia presidendi tänukiri Daniele Monticellile lootustandvate sähvatuste eripreemia võitnud Paul Johannes Raua konkursitöö „Aatomi kõrvalekalle mõttevihmas. Clinamen’i mõiste Lucretiusel ja Gilles Deleuze’il” juhendamise eest.

2020. a konkurss

Eesti teaduste akadeemia presidendi ja teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad.

Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad

  • Eesti teaduste akadeemia presidendi I eripreemia „Elegantseima üliõpilastöö eest“ (πx1000=3141,59 eurot) magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste astmes saab Kerda Keevend (Šveitsi Föderaalne Tehnikakõrgkool Zürichis) töö „Anorgaaniliste nanokristallide kasutamine korrelatiivse katoodluminestsents-elektronmikroskoopia bioloogilistes rakendustes” eest. Kerda Keevendi doktoritöö videotutvustus.
  • Eesti teaduste akadeemia presidendi II eripreemia „Ebatraditsioonilise (unconventional) üliõpilastöö eest“ (πx500=1570,80 eurot) magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste astmes – Hare Unt (Sisekaitseakadeemia) töö „Sõjalise kohaviitevõrgustiku kasutuselevõtmise võimalikkus ühtse standardina Eesti jõustruktuurides maismaal asukoha määramiseks” eest
  • Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemia „Lootustandvate sähvatuste eest“ (πx250=785,40 eurot) rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes – Rahel Toomik (Tartu Ülikool) töö „Pico della Mirandola elegantseim kõne: üheksa võtmesõna analüüs” eest

Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemia (800 eurot) rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe astmes

  • Liine Johannes (Tartu Ülikool) töö „Maaõiguslikud probleemid Riigikohtu administratiivosakonna praktikas 1939.–1940. aastal ”eest.

2019. a konkurss

Eesti teaduste akadeemia eripreemiad:

  • elegantseima üliõpilastöö eripreemia Johannes Heinsoo’le doktoritöö „Kvantarvutused ülijuhtivate kvantbittidega“ (ETH Zürich, juhendaja Prof Dr Andreas Wallraff);
  • ebatraditsioonilise üliõpilastöö (unconventional) eest Lehti Saag’ile doktoritöö „Eesti esiajalugu geneetika vaatevinklist: uus teave vana DNA uuringutest“ (Tartu Ülikool, juhendajad Mait Metspalu, PhD; Kristiina Tambets, PhD; Toomas Kivisild, PhD);
  • lootustandvate sähvatuste eripreemia Karina Loid’ile teadustöö „Kas ekraanil kuvatavad kasutamisteavitused vähendavad nutitelefoni kasutamisaega või -kordi ja eneseraporteeritud probleemset nutitelefonikasutust? Tõendid kahekuulisest eksperomendist“ (Tartu Ülikool, juhendajad Karin Täht, Dmitri Rozgonjuk).

2018. a konkurss

Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad:

  • elegantseima üliõpilastöö eripreemia Gaspar Epro’le doktoritöö „Triceps surae lihaskõõlussüsteemi mehaanosensitiivsus ja kõnnistabiilsus vanemas eas: kombineeritud 15 aastane läbilõikeuuring ja pikaajaline treeninginterventsioon“ eest (Saksa Spordiülikool Kölnis, German Sport University Cologne, juhendajad prof dr Kiros Karamanidis ja prof dr Gert-Peter Brüggemann);
  • ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia Liiri Oja’le doktoritöö „Kes on "naine" inimõiguste süsteemis: Naise keha ja seksuaalsuse narratiivid reproduktsiooni puudutavates kaasustes“ eest (Euroopa Ülikool-Instituut, European University Institute, juhendaja prof Martin Scheinin);
  • lootustandvate sähvatuste eripreemia Aune Altmets’ale lõputöö „Tööstuskanepi droogide gaasikromatograafiline analüüs ja sisalduva kannabidiooli farmakoloogiline profiil“ eest (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, juhendajad Laine Parts, MSc ja Kaie Eha, MSc).

Tänukirjad komisjoni poolt esiletõstetud töödele:

  • Danel Ahman’ile tänukiri elegantse töö eest – doktoritöö „Fibratsioonilised arvutuslikud efektid“ (Edinburg’i Ülikool, juhendaja prof Gordon Plotkin);
  • Alejandro Guerra Manzanarez’ele tänukiri elegantse töö eest – magistritöö „Täieliku masinõppe töövoo rakendamine pahavara tuvastamiseks süsteemikutsete ja pääsuõiguste alusel“ (Tallinna Tehnikaülikool, juhendajad dr Hayretdin Bahsi ja dr Sven Nõmm);
  • Tanel Sõrmus’ele tänukiri elegantse töö eest – magistritöö „Valgusega reguleeritavad cAMP-sõltuva proteiinkinaasi inhibiitorid“ (Tartu Ülikool, juhendaja dr Kaido Viht);
  • Lisbeth Neevits’ile tänukiri ebatraditsioonilise töö eest – magistritöö „Melanoomi ravikulutuste hindamine Haigekassa andmete põhjal – võimalused melanoomi kulude vähendamiseks, suurendades varajast avastamist teledermatoskoopia abil“ (Tallinna Tehnikaülikool, juhendajad Priit Kruus, MSc ja Riina Hallik, MSc);
  • Johanna Ross’ile tänukiri ebatraditsioonilise töö eest – doktoritöö „Aira Kaalust Mari Saadini. Nõukogude eesti naisarenguromaan ja selle lugemisviisid“ (Tartu Ülikool, juhendajad prof Arne Merilai ja dr Sirje Olesk);
  • Helen Asuküla’le tänukiri lootustandva töö eest – bakalaureusetöö „Gravitatsiooni-lained üldrelatiivsusteoorias ja skalaar-tensortüüpi gravitatsiooni-teooriates“ (Tartu Ülikool, juhendaja dr Piret Kuusk);
  • Katrin Petritšenko’le tänukiri lootustandva töö eest – bakalaureusetöö „Kahefotoonse neeldumisspektroskoopia rakendus metallorgaanilistes ühendites: Elektronülemineku elektrilise dipoolmomendi muutus sõltuvalt lahusti polaarsusest“ (Tallinna Tehnikaülikool, juhendaja dr Aleksander Rebane);
  • Kaie Eha’le lootustandvate sähvatuste eripreemia võitnud Aune Altmetsa lõputöö „Tööstuskanepi droogide gaasikromatograafiline analüüs ja sisalduva kannabidiooli farmakoloogiline profiil“ juhendamise eest.

2017. a konkurss

Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad:

  • elegantseima üliõpilastöö eripreemia Rauni Lillemets’ale doktoritöö „Genereerivate hulkade ja jadade süsteemid“ eest (Tartu Ülikool, juhendajad akad Eve Oja ja dr Aleksei Lissitsin);
  • ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia Liisa Eero’le magistritöö „Paberi kvantitatiivne analüüs ATR-FT-IR spektroskoopilisel meetodil“ eest (Tartu Ülikool, juhendajad dr Signe Vahur ja prof Ivo Leito);
  • lootustandvate sähvatuste eripreemia Oliver Paukson’ile bakalaureusetöö „Mõistuse ja vere vahel: MMA sportlaste hegemooniline maskuliinsus“ eest (Tallinna Ülikool, juhendaja Peeter Vihma, MA).

Tänukirjad komisjoni poolt esiletõstetud töödele:

  • Bruno Strandberg’ile tänukiri elegantse töö eest – doktoritöö „π-fotoproduktsioon ja Comptoni hajumine deuteeriumilt piioni ergastamise lävendil“ (Glasgow Ülikool, juhendaja dr John R.M. Annand);
  • Hanna Hõrak’ule tänukiri elegantse töö eest – doktoritöö „Õhulõhede CO2 signaaliülekande regulaatorvalkude tuvastamine läbi osoonitundlikkuse“ (Tartu Ülikool, juhendajad prof Hannes Kollist ja dr Mikael Johan Brosché);
  • Kaisa Ling’ule tänukiri elegantse töö eest – magistritöö „Neobarokse kujundi otsinguil“ (Tartu Ülikool, juhendaja prof Jüri Talvet);
  • Pikne Kama’le tänukiri ebatraditsioonilise töö eest – doktoritöö „Arheoloogiliste ja folkloorsete allikate kooskasutusvõimalused: inimjäänused märgaladel“ (Tartu Ülikool, juhendajad dr Heiki Valk, dr Ester Oras ja dr Christina Fredengren);
  • Geidi Hein’ale tänukiri ebatraditsioonilise töö eest – magistritöö „Keraamiline jahutav säilitusnõu puu- ja köögiviljadele“ (Eesti Kunstiakadeemia, juhendaja Heikki Zoova, MA);
  • Tanel Uibokand’ile ja Kaur Vahtrik’ule tänukiri lootustandva töö eest – bakalaureusetöö „Töödeldud taimse biomassi tehnoloogilised omadused ning rakendusvõimalused“ (Tallinna Tehnikakõrgkool, juhendaja prof Toomas Pihl).

2016. aasta konkurss

Eesti teaduste akadeemia presidendi eripreemiad:

  • elegantseima üliõpilastöö eripreemia Arvo Kaldmäe’le (Tallinna Tehnikaülikool) doktoritöö „Diskreetsete ja hilistumistega mittelineaarsete juhtimissüsteemide süntees“ eest (juhendaja Ülle Kotta, PhD);
  • ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia Piret Uustal’ile (Eesti Kunstiakadeemia) magistritöö „Turvaseade paarisuhtevägivalla ohvritele“ eest (juhendaja Heikki Zoova, MSc);
  • lootustandvate sähvatuste eripreemia Mari Kalma’le (Tartu Ülikool) bakalaureusetöö „Süüria pagulaste mõju peamiste Euroopa Liidu sihtriikide majandustele“ eest (juhendaja prof Raul Eamets);

Diplomid:

  • Kristel Urke’le (Tartu Ülikool) magistritöö „Rahvusvahelise kaitse taotlejad – kes vastutab solidaarses Euroopas?“ eest;
  • Andres Kimber’ile (Tartu Ülikool) magistritöö „Vaated, helid ja maastik – lohukivid Rebala muinsuskaitsealal“ eest;
  • Triin Korb’ile (Tartu Ülikool) magistritöö „Biodegradatiivse potentsiaaliga mikroobikooslused Eesti graptoliitargilliidist“ eest;
  • Iris Reinula’le (Tartu Ülikool) bakalaureusetöö „Taimede geneetilise ja liigilise mitmekesisuse vahelised seosed“ eest.

Alates 2015. aastast annab Eesti teaduste akadeemia välja eriauhindu õpilaste teadustööde riikliku konkursil. Traditsiooniliselt on akadeemikutest koosnev žürii võitjad väja valinud peale vestlusi parimate tööde autoritega õpilaste teadusfestivalil.

2023. aasta konkurss

Akadeemia presidendi eripreemiad teadlastee lootustandva alguse eest:

  • I preemia π×200 eurot (628,32 eurot) Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klassi õpilane Leene Pärtel töö Taimede elurikkus XX sajandi eesti maalikunstis“ eest (juhendaja Ott Maidre).
    Eesti kunstnike maalidel kujutatud taimeliikide taksonoomiline analüüs lubas autoril teha huvitavaid üldistusi nii elurikkuse kui ka ühiskonnas levinud vaadete ja ideoloogiate muutumisest 20. sajandi jooksul. Tegu on väga originaalse tööga, kus on kombineerunud humanitaar- , sotsiaal- ja keskkonnateaduste erinevad aspektid.
  • II preemia π×150 eurot (471,24 eurot) Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klassi õpilane Kristiine Kaldmaa töö Matemaatikaülesannete keelekasutuse ja tulemuste vaheline seos aastatel 2014–2021 riigieksamite näiteleest (juhendajad Julia Polikarpus ja Kati Ain).
    Töö autor näitas, et matemaatikaülesannete lahendamise edukus oleneb ka sellest, kuidas on ülesanne kirja pandud. Kuna varem on õppeülesannete tekstide keelekasutust uuritud suhteliselt vähe, on autori töö tulemused olulised ja väärivad eksamite korraldajate tõsist tähelepanu.
  • III preemia π×100 eurot (314,16 eurot) Nõo reaalgümnaasiumi 12. klassi õpilane Annette Bogdanov uurimustöö Ajalooliste supernoovade otsimine digitaliseeritud fotoplaatidelt (juhendajad Taavi Tuvikene ja Peet-Märt Irdt) eest.
    Töö autor otsis saja aasta vanuste tähistaeva ülesvõtete digitaliseeritud fotoplaatidelt seni avastamata supernoovasid. Artefakte välistades avastas autor Neitsi galaktikaparve galaktikatest viis seni kirjeldamata supernoova kandidaati. Nende lõplikuks identifitseerimiseks ja kaardistamiseks tuleks veel uurida teiste andmebaaside fotoplaate.

Tunnustatute juhendajad said tänukirjad.

2022. aasta konkurss

Akadeemia presidendi eripreemiad teadlastee lootustandva alguse eest:

  • I preemia π×200 eurot (628,32 eurot) Tartu Annelinna Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Virginia Ždanova töö „Rahvusvahelise klassikalise loterii Eurojackpot kulukuse statistiline uuring“ (juhendaja Natalia Ivanova).
    Akadeemia komisjon tõi tunnustusena esile, et töö autori esitatud loteriitulemuste analüüs näitab kujukalt, kuidas statistika korrastab ja selgitab juhuslike sündmuste poolt hägustatud maailmapilti ja avab nende sündmustega seotud nähtuste ja protsesside vahelisi seoseid. Eelduseks on muidugi lähteandmete piisavalt suur kogum ja selge probleemide püstitus.  Need eeldused on selles töös igati täidetud.
  • II preemia π×150 eurot (472,24 eurot) Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassi õpilane James Daniel Rock töö „Lasteaiaks ettevalmistava raamatu loomine muukeelsetele lastele“ (juhendaja Liis Reier).
    Komisjon ütles tagasisides, et autori määratletud „praktiline töö“ sisaldab väga mitmetahulist ning oluliste järeldusteni viivat Eesti haridussüsteemis ilmneva keelelõhe analüüsi, mis väärib omaette tähelepanu ja tunnustust. Samas ei piirdu autor järelduste kirjapanekuga, vaid astub väga konkreetse sammu mainitud probleemide lahendamiseks. Ta loob raamatu, mille eesmärgiks on muukeelsete lase ettevalmistamine lasteaiaks.
  • III preemia π×100 eurot (314,16 eurot) Miina Härma Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Eetu Kalevi Heikkilä, töö „Pöörlemistelg, mille korral pöördkeha ruumala on minimaalne“ (juhendaja Hendrik Vija).
    Akadeemia hindamiskomisjon tõi esile, et huvitav ja selgelt püstitatud probleem on saanud lahenduse matemaatilise analüüsi abil. Samuti on autor selgitanud saadud tulemuse kasutuspiire ja pakkunud võimalikke arendusi. Ingliskeelne töö on teostatud ja esitatud professionaalselt.

Tunnustuse pälvisid lisaks ka kaks põhikooli õpilaste tööd:

  • Tallinna Reaalkooli 9. klassi õpilane Liisa Grete Pürg, töö „Koroonateemaliste artiklite kommentaariumi keel Delfi ja Postimehe näitel“ (juhendaja Reet Varik),
  • Aste Põhikooli 7. klassi õpilased Karl Vapper ja Siim Vatsfeld tööga „Mullapüksid 2021“ (juhendajad Ülle Soom ja Inge Vahter).

Tunnustatute juhendajad said tänukirjad.

2021. aasta konkurss

Auhinnad õpilastele ja nende juhendatele:

  • Ingel-Ethel Kanistik (Tallinna Inglise kolledži 9. klass), töö Probiootiliste laktobatsillide mõju Helicobacyer Pylori poolt põhjustatud põletikuvastusele“, juhendajad Pirjo Spuul ja Tiina Mägi.
    Akadeemia komisjon tõi tunnustusena esile, et töös iseloomustatud probiootiliste laktobatsillide pärssivat toimet patogeense mikroorganismi (H. pylori) kasvule saab edukalt kasutada selle tüüpilise „mustade käte“ tekitatud infektsiooni tõrjumiseks.
  • Maria Helene Tomberg (Gustav Adolfi gümnaasiumi 12. klass), töö „Indrek Hargla ajaloolises kriminaalromaanis „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“ kujutatud Tallinna vanalinna ja linnasarase ajalooline tõepärasus“, juhendaja Anu Kell.
    Hindamiskomisjon ütles oma tagasisides, et tõenäoliselt oleme kõik kas head olustikukirjeldust lugedes või tuttavas linnas filmitud kaadreid vaadates juurelnud nende tõepärasuse üle. „Uurimus on romaanis kujutatud Tallinna vanalinna ja linnasarase ajaloolisest tõepärasusest ette võtnud kaasahaarava, aga samas sihikindla teekonna kujutletava ja tegeliku linnapildi analüüsimisele,“ põhjendas akadeemia žürii eriauhinna valikut.
  • Riho Männik (Ruila põhikooli 9. klass), töö „Hobiarheoloogilised leiud Ruila piirkonnast“, juhendaja Ingrid Kitt.
    Akadeemia hindamiskomisjon tõi esile, et eesmärgi saavutamiseks kasutab autor oskuslikult ja tulemuslikult arheoloogia-alaseid teaduslikke uurimistöid, arhiiviallikaid ning intervjuusid nii kutselise arheoloogi kui ka hobidedektoristiga. „Ühtlasi analüüsib ta avastatud leiud ning valib neist näituse jaoks välja sobilikumad. Töö on väga heaks näiteks erinevate allikaliikide kasutamise kohta ühe konkreetse eesmärgi saavutamiseks,“ tunnustas žürii.

2020. aasta konkurss

Tulenevalt eriolukorrast koroonaviiruse leviku tõkestamiseks jäi 2020. aastal Tartus Eesti rahva muuseumis toimuma pidanud õpilaste teadusfestival ära. Siiski valis akadeemia žürii kirjalike tööde seast välja oma lemmikud ja eriauhinnad anti järgmistele töödele:

  • Joel Kokla (Tallinna prantsuse lütseum, 12. klass) töö „Prantsuse arhitekti Hector Guimard’i 1899. aasta joonise põhjal juugendstiilis kanapee loomine“ eest, juhendaja Liis Reier;
  • Kaarel Kivisalu (Tallinna reaalkool, 12. klass) töö „Gravitatsiooni mõju erinevate kvantmehaaniliste süsteemide soojusmahtuvusele“ eest, juhendaja Jaan Kalda;
  • Karl-Joan Alesma (Viljandi gümnaasium, 12. klass) töö „Kunsti genereerimine teksti põhjal“ eest, juhendaja Malle Eglit;
  • Anni Hipp Visla (Risti põhikool, 8. klass) töö „Läänemere reostuse muutused Nõva piirkonnas 13 aasta jooksul lestade (Platichtys Flesus) näitel“ eest, juhendajad Tuul Sepp, Pille Pirk;
  • Indrek Tennus (Tartu Herbert Masingu kool, 11. klass) töö „A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa isikunimed ja nende kontekstuaalsed sünonüümid“ eest, juhendaja Andrus Org.

2019. aasta konkurss

  • Richard Luhtaru (Hugo Treffneri gümnaasium) töö „Binaarsete amplituudhologrammide valmistamine filmikaamera abil“ eest;
  • Merilin Radvilavičius (Viimsi gümnaasium) töö „Mulla pH ja toitainete sisalduse mõju hariliku männi (Pinus sylvestris L.) okkamõõtmetele Puhatu ammendatud freesturbaväljal“ eest;
  • Tambet Tammemägi (Rocca al Mare kool) töö „Eesti-Inglise koodivahetuse funktsioonid Eesti noormeeste vestluses arvutimängu kontekstis“ eest:
  • Cathrin Benita Poopuu (Saaremaa ühisgümnaasium) töö „Puugid: bioloogia, levik saare maakonnas ning nende poolt levitatavad haigused“ eest;

Auhinnad juhendajatele:

  • Siim Oks ja Andreas Valdmann Richard Luhtaru töö juhendamise eest;
  • Katri Ots ja Hille Eek Merilin Radvilavičiuse töö juhendamise eest;
  • Parry Jahnke Tambet Tammemäe töö juhendamise eest;
  • Inge Vahter ja Julia Geller Cathrin Benita Poopuu töö juhendamise eest.

2018. aasta konkurss

  • Alex Savolainen (Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium) töö „Alumiinium-õhk patarei – lihtne ja odav konstruktsioon“ eest;
  • Karl Robert Kuum (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Vananemisega kaasnevate geeniekspressiooni muutuste määramine inimese skeletilihases reaalaja PCR meetodil“ eest;
  • Daniil Vaino (Narva Pähklimäe Gümnaasium) töö „Arvutite või seadmete juhtimine aju rütmide või elektrilise aktiivsuse kaasabil“ eest;
  • Aleksandra Lilleorg (Tallinna Reaalkool) töö „Bulgakov „Meister ja Margarita”. Erinevused ja nende tagamaad 1968. aasta väljaande ja 2010. aasta väljaande vahel” eest;
  • Emilia Rozenkron (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Kärjeleediku (Achroia grisella) ja vahaleediku (Galleria mellonella) kasvatamisest ja polüetüleeni lagundamise võimest” eest.

2017. aasta konkurss

Realia

  • Hartvig Tooming (Tallinna Prantsuse Lütseum) töö „Tumeenergia mõju galaktikaparvede massi määramisele viriaalmeetodiga“ eest;

Naturalia

  • Britha Kuldsaar (Saaremaa Ühisgünaasium) töö „Vaktsineerimine – poolt ja vastu Kuressaare elanikkonna seas“ eest;

Socialia

  • Sixten Alex Luik ja Richard Annilo (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Mälu uurimine virtuaalreaalsuse abil“ eest;

Humaniora

  • Karel Külm, Ädu Arvisto ja Mattias Aksli (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Hobuse 2 koolihoone makett“ eest.

2016. aasta konkurss

  • Aksel Allas (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Peegeldusspektroskoopia rakendamine põlevkivi kütteväärtuse määramisel“ eest;
  • Taimo Priinits ja Andres Anissimov (Viljandi Gümnaasium), töö „Eesti kahepaiksete vanuse määramine skeletokronoloogilisel meetodil“ eest;
  • Kerstin Vestel (Pärnu Sütevaka Gümnaasium), töö „Unehäired gümnaasiumiealistel noortel“ eest.

2015. aasta konkurss

  • Lisanna-Lee Leiman (Saaremaa Ühisgümnaasium 7. klass) töö „Trühvlid kui Eestis vähetuntud seeneriigi asukad. Trühvlite otsimisest ja leidmisest Saare maakonnas“ eest;
  • Ele Loonde (Gustav Adolfi Gümnaasium 11. klass) töö „Telesaate „Klassikatähed 2014“ osalejate representatsioon veebimeedias Delfi, Menu ja Õhtulehe näitel“ eest;
  • Kertu Tuuling (Saaremaa Ühisgümnaasium 12. klass) töö „Elu polüskleroosiga“ eest.

1. mail 2006 Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Eesti Teaduste Akadeemia fondi eesmärk on toetada doktorikraadiga noorte Eesti teadlaste uurimistööd. 2009. aastast toetatakse Tiit Talpsepa* nimelise stipendiumiga ka magistrantide ja doktorantide uurimistööd molekulaarse mikrobioloogia ja viroloogia valdkonnas.

ERFi uuele allfondile pani aluse akadeemia 400 000 krooni suurune annetus, mille rahalised vahendid saadi akadeemia puhkemaja müügist Vormsi saarel. Akadeemia kutsub koostööle ka teisi organisatsioone, ettevõtteid, asutusi ja üksikisikuid, et läbi tipptasemel teadmiste, teadustegevuse ning noorte teadlaste toetamise panustada Eesti majanduslikku, sotsiaalsesse ja kultuurilisse arengusse täna ja tulevikus.

Stipendiume määrab halduskogu, millesse kuuluvad akadeemikud Mart Ustav, Leo Mõtus, Jaan Ross ja Peeter Saari.

2022. aasta stipendiaadid

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur Hardi Veermäe, noore teadlase preemia teadustöö toetamiseks, 4000 eurot

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika õppetooli doktorant Karl Jürgenstein, Tiit Talpsepa nimeline doktorandi stipendium õpingute toetamiseks, 1500 eurot

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi doktorant Kairi Lorenz, Tiit Talpsepa nimeline doktorandi stipendium doktoriõppe edukaks lõpetamiseks, 1500 eurot

2021. aasta stipendiaadid

Marju Raju, noore teadlase stipendium teadustööks Eesti Muusika- ja teatriakadeemias muusikapsühholoogia valdkonnas, 4500 eurot

Silva Lilleorg, Tiit Talpsepa nimeline doktorandi stipendium osalemiseks Euroopa molekulaarbioloogia organisatsiooni kursusel „How to review a scientific paper“ ja pühendumiseks doktoriõppe edukale lõpetamisele Tartu ülikoolis, 1500 eurot

2020. aasta stipendiaadid

Mario Plaas, Tartu ülikool, vanemteadur. Noore teadlase preemia 3000 eurot

Laura Sandra Lello, Tartu ülikool, doktorant. Tiit Talpsepa nimeline doktorandi stipendium 1000 eurot.

2019. aasta stipendiaadid

Priit Ruberg, noore teadlase preemia 3000 eurot

Kärt Ukkivi, Tiit Talpsepa nimeline doktorandi stipendium 1000 eurot

2017. aasta stipendiaadid

Martin Lints, noore teadlase stipendium 2600 eurot

Jelena Beljantseva, Tiit Talpsepa nimeline doktorandi stipendium 900 eurot

2015. aasta stipendiaadid

Priit Vahter, noore teadlase stipendium 2225 eurot

Sirle Saul, Tiit Talpsepa nimeline doktorandi stipendium 1000 eurot

2014. aasta stipendiaadid

Bert Viikmäe, noore teadlase stipendium 3000 eurot

Mart Toots, Tiit Talpsepa nimeline doktorandi stipendium 961 eurot

2013. aasta stipendiaadid

Tõnu Esko, noore teadlase stipendium 1500 eurot

Triin Reitalu, noore teadlase stipendium 500 eurot

Agnes Kütt, noore teadlase stipendium 500 eurot

Anneli Kurve, noore teadlase stipendium 500 eurot

Liisi Henno, Tiit Talpsepa nimeline stipendium 674 eurot

2011. aasta stipendiaadid

Liisi Laineste, noore teadlase stipendium 1600 eurot

Jaan Masso, noore teadlase stipendium 1600 eurot

 Liisi Võsa, Tiit Talpsepa nimeline doktorandi stipendium 789 eurot

2010. aasta stipendiaadid

Jürgo-Sören Preden, noore teadlase stipendium 50 000 krooni

Jelizavete Geimanen, Tiit Talpsepa nimeline doktorandi stipendium 15 000 kooni

Margus Varjak, Tiit Talpsepa nimeline doktorandi stipendium 15 000 krooni

2009. aasta stipendium

Jens-Konrad Preem

Tiit Talpsepa nimeline stipendium väärtusega 10 000 krooni anti välja esimest korda.

Eesti Teaduste Akadeemia fondi on võimalik toetada järgmisel kontol:

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond
A. Lauteri 7-13, 10145 TALLINN
Registrikood: 90000340

Arveldusarve EE672200221001101347
Swedbank, Liivalaia 8, 15040 TALLINN
SWIFT/BIC – HABA EE 2X
IBAN – EE67 2200 221001101347

NB! Selgituse reale märkida: Eesti Teaduste Akadeemia fondile

*Tiit Talpsep (22. jaanuar 1954 – 26. veebruar 2008) oli Eesti bioloog, kes tegeles rakendusliku molekulaarbioloogiaga. Tiit Talpsepa nimelise stipendiumifondi asutamine sai teoks tänu akadeemik Mart Ustavi rahalisele annetusele.