Seminar "Eesti teaduskeel ja terminoloogia - kuidas edasi?"

28.02.2006

28. veebruaril 2006 toimus Eesti Teaduste Akadeemia saalis seminar “EESTI TEADUSKEEL JA TERMINOLOOGIA – KUIDAS EDASI?”, mille eesmärgiks oli arutleda keelediskussioonide ja teaduskeele edendamise üle Eesti teadus- ja keeleruumis. Seminar oli jätkuks kaua tulisena püsinud aruteludele, kus ühelt poolt püüeldakse inglise keele abil hariduse ja Eesti teadlaste töö rahvusvahelise taseme tagamise poole, kuid teisalt nähakse selget vajadust eesti teaduskeele kaitsmiseks osana eesti keele kui kultuurkeele säilimises ja arengus tervikuna.

Seminari modereeris ürituse idee autor ning selle ellukutsuja akadeemik Peeter Saari –Akadeemia astronoomia ja füüsika osakonna juhataja. Üritust avades sõnastas ta seminari kolm eesmärki: 1) anda ülevaade terminoloogiatööst; 2) arutleda põhimõtteliste küsimuste üle haridus- ja teaduskeele alases debatis; 3) kuulata ära erinevad asjakohased arvamused ning püüelda seeläbi ka parema teineteisemõistmise ja koostöö poole erinevate leeride vahel keeleküsimustes teaduse vallas.

Kuulati ära järgnevad ettekanded:
  • SISSEJUHATAV MEENUTUS KEELEDISKUSSIOONI ALGUSEST – Peeter Tulvsite (Tartu Ülikool, Akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond);
  • PÕHIMÕTTELISTEST JA STRATEEGILISTEST PROBLEEMIDEST, TUGINEDES EESTI KEELE ARENDAMISE STRATEEGIALE, NING MÕNEDEST LINGVISTILISTEST PROBLEEMIDEST JA OHTUDEST – Urmas Sutrop (Eesti Keele Instituut);
  • EESTIKEELSEST FÜÜSIKATERMINOLOOGIAST – Henn Käämbre (Tartu Ülikooli füüsika instituut, Emakeele Selts);
  • EESTI MEDITSIINITERMINOLOOGIA JA MEDITSIINILINE TEADUSKEEL – HETKESEIS JA TULEVIKUNÄGEMUS – Väino Sinisalu (ajakiri Eesti Arst);
  • EESTIKEELSE MATEMAATILISE TERMINOLOOGIA KUJUNEMISEST JA HETKESEISUST – Mati Abel (Tartu Ülikool);
  • TEADUSKEELE JA TERMINOLOOGIA ARENDAMINE TALLINA TEHNIKAÜLIKOOLIS – Jakob Kübarsepp (Tallinna Tehnikaülikool);
  • EESTI TEADUSKEELE EDENDAMINE TARTU ÜLIKOOLIS – Jaak Kangilaski (Tartu Ülikool);
  • TERMINOLOOGIATÖÖST EESTI KEELE INSTITUUDIS – Peeter Päll (Eesti Keele Instituut).
Ettekannete järel võtsid sõna Jüri Engelbrecht, Hergi Karik, Elsa Pajumaa, Peep Nemvalts, Georg Liidja, Ain-Elmar Kaasik jt. Sõnavõttudele järgnes diskussioon, milles kõige olulisemana jäid kõlama mõtted, et eesti ja inglise keel ei tohiks Eesti teadusruumis vastanduda, vaid peaksid olema teaduse teenistuses erinevate keeleliste vahenditena teineteist võimaldavad ning toetavad. Mis tähendab, et Eesti väikeses kogukonnas tuleb lihtsalt rohkem vaeva näha, et ühelt poolt tagada Eesti teadlaste tee rahvusvahelise üldsuse juurde, unustamata teisalt eestikeelse kirjasõna, hariduse ja teaduse olulisust eesti keele hoolde ja arengu seisukohast laiemalt. Diskussioonis toodi välja ka internetipõhiste terminoloogia-sõnastike ja teaduskeelega seotud tegevuse koordineerimise vajadus ning ilusa unistusena mõte teadusmetoodilisest tipptasemel ajakirjast Eestis. Lõpuks otsustati koostada teaduskeelealane pöördumine Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. Seminari materjalid vormistatakse brošüürina ning esitatakse ka Akadeemia kodulehel.

"Eesti teaduskeel ja terminoloogia - kuidas edasi?" Eesti Teaduste Akadeemia seminari (28.02.2006) materjalid