Seminar "Teadmistepõhine Eesti II"

20.09.2005

20. septembril 2005 toimus Eesti Teaduste Akadeemias seminar ”Teadmistepõhine Eesti II”, mille eesmärgiks oli asjatundlikus auditooriumis kuulata ära ettekanded teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia loomisjärjest aastateks 2007–2013, samuti vahetada mõtteid ja analüüsida eelmise strateegiaga saavutatut ning diskuteerida oluliste tulevikku puudutavate arengusuundade üle. Seminaril esines teadus- ja arendustegevuse strateegia töögrupi esimees akadeemik Jüri Engelbrecht, innovatsioonipoliitikast Eestis kõneles Tea Danilov Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumist.

”Teadmistepõhine Eesti 2007–2013” on jätk protsessile, mille käigus loodi Haridusministeeriumi, Majandusministeeriumi ja Teaduste Akadeemia koostöös esimene teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia aastateks 2002–2006. See on dokument, mis defineeris tuleviku Eesti teadmistepõhise ühiskonnana, kus uued teadmised ja oskused ning nende rakendamine, samuti inimkapitali areng on olulisteks elukvaliteedi tõusu allikateks. Dokumendis on määratletud konkreetsed põhimõtted, võimalused ja meetmed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamiseks Eestis. Uus strateegia jätkab eelmisega alustatut, võttes samas arvesse muutunud tingimusi ja situatsiooni ühiskonnas. Ühtlasi plaanitakse dokumendis analüüsida ka eelmise strateegia rakendumisraskusi ja -õnnestumisi, arvestades ka väliseksperdina strateegiale hinnangu andnud Reijo Vihko – Soome Akadeemia kauaaegse presidendi ja kaasaegset teaduskeskkonda väga hästi tundva professionaali – arvamusega ning võrreldes Eesti kogemusi teiste väikeriikide sarnaste tegevustega.

Ettekannete ja diskussiooni käigus leiti, et strateegia ”Teadmistepõhine Eesti 2007–2013” peab häid lahendusi pakkuma teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamisprobleemidele, inimkapitali nappusega seotud küsimustele, teadustöö kvaliteedi- ja rakendusprobleemidele, samuti võtmevaldkondi ja fokuseerimist üldiselt puudutavatele küsimustele ning  atraktiivse teadusruumi kui terviku väljaarendamisega seotud probleemidele Eestis. Samuti peetakse oluliseks, et kirja saaksid ideed ja vahendid, mis toetaksid ühiskonnaliikmete üldise arvamuse muutumist teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni laialdaselt pooldavaks hoiakuks.

Diskuteeriti ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika puutepunktide üle. Hetkel on loodud kaks erinevat ideekavandit ning on oluline, et erinevates tulevikustrateegiates (nii teadus- ja arendustegevust kui innovatsiooni puudutavais aga ka kõrgharidusstrateegias ning teistes samalaadsetes dokumentides) oleksid erinevad, kuid samade eesmärkide saavutamisele suunatud valdkonnad ühisosana välja toodud, tagamaks strateegiate ühesuunalisust ning vältimaks teineteisele vastutöötamist tulevikus.

Diskussioonis osalesid: Riigikogu liige Tõnis Lukas, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad, akadeemikud Richard Villems, Peeter Saari, Ain-Elmar Kaasik, Leo Mõtus, Mihkel Veiderma, Rein Küttner, Enn Tõugu, Peeter Tulviste, Agu Laisk, Karl Rebane jt.

Teadmistepõhine Eesti 2007-2013 (Jüri Engelbrecht, Karin Jaanson)Innovatsioonipoliitikast Eestis (Tea Danilov)