Külaskäik Eesti Rahva Muuseumi

28.04.2006

28. aprillil 2006 külastas Eesti Teaduste Akadeemia delegatsioon väljasõidu-arutelude sarja raames Eesti Rahva Muuseumi (ERM-i). Külaskäik muuseumi pakkus Akadeemia liikmetele võimaluse saada vahetu ja põhjalik ülevaade Eesti Rahva Muuseumi tegevusest, plaanidest ja arengust seoses Raadile planeeritava uue peahoonega. Lisaks tutvuti sealse kultuuri- ja haridustegevusega, milles muuseum püüab toetuda teaduslikele uurimustele ning uusimatele metoodikatele.

Külastati ka ERM-i näitusemaja (Kuperjanovi tn 9), tutvuti püsinäituse ja nõukogudeaegset toidukultuuri tutvustava näitusega "Ise sööme, ise joome...", saadi ülevaade ERM-i kirjastustegevusest ja haridusprogrammidest ning külastati muuseumi hoidlaid (Veski tn 32). Akadeemia liikmetele avati erandkorras muuseumi tekstiilikogu, õllekannude ja teiste puitesemete kogud. Käidi ka Raadil vaatamas mõisa abihooneid ja nendes asuvaid hoidlaid ning arutati ERM-i uue peahoone asukoha, projekti, tööde olukorra ja probleemide üle. Lahedates jutuajamistes keskenduti muuseumi teadus- ja arendustegevuse potentsiaalile, koostöövõimalustele ülikoolide ja akadeemiaga, aga ka naabermaade muuseumidega, võimalikele interdistsiplinaarsetele teadusprojektidele, eelretsenseeritava ajakirja loomisideele Muuseumi juures ja paljule muule.

Püsinäitusel anti akadeemikutele “kodutööna” edasimõtlemiseks näituseloojate jaoks fundamentaalne küsimus “Milline võiks ja peaks olema eesti rahva kultuurimudel, mis kõige paremini uutes muuseumi tingimustes tööle hakkaks?” – küsimuse esitamine ja mõtlemiseks seadmine on ilus märk muuseumi avatusest uutele ideedele, võimalustele ja mõtteviisidele, mille rakendamiseks luuakse aktiivset muuseumiruumi kultuurikeskuse, tugipunkti ja kohtumispaigana.

Muuseumipäev oli tore ja tihe – täis kohtumisi soojade ja avatud inimestega, kelle tegevuslust ja -õhin juhatas akadeemikuid muuseumis peituva uue ja huvitava ning vana ja ilusa juurde. Ajanappuse tõttu jäid vaatamata aga veel paljud muuseumirikkused – ehtekogud ning raamatu- ja käsikirjakogud (mille sisukuse ja kirjasaatjate rohkuse üle muuseumis eriti uhked ollakse). Kohtumine lõppes aruteluga muuseumi võimalikust assotsieerumisest Akadeemiaga ning reaalsetest koostöövõimalustest lähitulevikus.

Akadeemikuid võttis vastu (kohtumiste-jutuajamiste ajalises järjekorras) muuseumi direktor Krista Aru, näitustemaja juhataja Kristjan Raba, muuseumipedagoog Virve Tuubel, ürituste korraldaja Terje Puistaja, teadussekretär Toivo Sikka, püsinäituse kuraator ja teadur Vaike Reeman, peavarahoidja Riina Reinvelt, majandusdirektor Ülo Siimets, vanemkoguhoidja Eevi Astel ning projektijuht Agnes Aljas. Akadeemia juhtkonnast võttis külaskäigust osa president Richard Villems, asepresident Ain-Elmar Kaasik, peasekretär Leo Mõtus, astronoomia ja füüsika osakonna juhataja Peeter Saari, informaatika ja tehnikateaduste osakonna juhataja Rein Küttner ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna juhataja Peeter Tulviste, lisaks akadeemikud Arvo Krikmann ja Arved-Ervin Sapar.