Konverents "Nooreestlased Ahvenamaal 1906-1913. Tuglas 120"

11.05.2006

11. mail 2006 toimus Eesti Teaduste Akadeemia saalis pidulik ettekandekoosolek “Nooreestlased Ahvenamaal 1906–1913. Tuglas 120”, mis oli üks lüli suuremast ettevõtmisest Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Adamson-Ericu Muuseumi, Tuglas-seura (Soome) ja Önningeby muuseumi (Ahvenamaa) ühisprojektis “Eesti kultuurisild Euroopasse 20. sajandi algul”. Projekt oli ühtlasi 2006. aasta suurim Eesti-Soome ühine kultuuriprojekt.
 
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor Jaan Undusk juhatas konverentsi sisse, rääkides Ahvenamaa fenomeni kui uurimisprojekti ning sellele järgnenud erinevate ürituste sarja idee sünniloost. Akadeemik Mihkel Veiderma kõneles Friedebert Tuglase akadeemilisest tegevusest, keskendudes ehk vähetuntud seigale, et Tuglase uurimuslik ja kriitiline looming ületab kogumahult tema ilukirjandusliku loomingu. Konverentsil osalejaid tervitas ka Soome suursaadik Eestis Jaakko Kalela.

Peeti järgmised ettekanded:
  • Kjell Ekström (Önningeby Muuseum, Ahvenamaa). The Önningeby Artist Colony: A forgotten artist assembly in Åland 1886–1914: rääkis Önningebysse 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alul koondunud loomingulise seltskonna (Viktor Westerholmi, J. A. G. Acke, Elin Danielsoni, Hanna Rönnebergi, Anna Wengbergi, Edvard Westmani jt) töödest ja tegemistest. Ettekannet ilmestasid rohked slaidid kaunist loodusest ja maastikest ning Önningeby kunstnike impressionistlikest Ahvenamaa-nägemustest, samuti lood kirevast kunstnike boheemlaselust Ahvenamaal 20. sajandi alguses…
  • Kersti Koll (Adamson-Ericu Muuseum, näituse “Ahvenamaa fenomen” kuraator). Ahvenamaa fenomen eesti kultuuriloos 1906–1913: pajatas sellest, kuis talvel hajali Euroopas töötanud ja õppinud nooreestlased kohtusid suviti Ahvenamaal, mille loodus ja omapärane õhkkond inspireeris nii kunstnike kui kirjanike loomingut. 1906 viibisid seal kunstnikud Nikolai Triik ja Konrad Mägi, 1906 ja 1913 kunstnik ja kirjanik Aleksander Tassa ning 1913 skulptor Anton Starkopf. Kirjanik Friedebert Tuglas veetis Ahvenamaal suved 1907, 1909, 1910 ja 1913. Nooreestlased ise pidasid Ahvenamaad Tuglase sõnastuses Õnnelikeks Saarteks, kus veedeti küll eht-boheemlase elu, kuid samas õpiti tundma ja nägema – nagu Tuglas seda tol ajal kirjeldas: looduse monumentaalseid vorme ja intiimseid varjundeid, mis hiljem nende loomingusse sulandusid ning sinna olulise jälje jätsid…
  • Riho Grünthal (Helsingi Ülikool). 20. sajandi alguse noor eestlane Helsingis: tegi detailiderohke ülevaate Villem Grünthal-Ridala õpingutest ja 20. sajandi alguse olukorrast laiemalt Helsingis, kasutades selleks peamiselt Villem Grünthali enese eluloolisi märkusi, millesse mahtusid viited tema soome keele ja kirjanduse ning rahvaluule, Soomeugri keeleteaduse, Altai keelte, Türgi ja Mongoli keelte, Põhja- ja Baltimaade ajaloo jne õpingutele – sellele kõigele, mille peale Villem Grünthali aeg Helsingis enamasti ära kulus, jättes õige vähe aega üliõpilaste seltskondlikule elule…
  • Jaan Undusk (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus). Friedebert Tuglase Ahvenamaa-elamus: viis kuulajad oma ettekandes 20. sajandi alguse kultuuriõhkkonda ning Ahvenamaa kirjanduslikesse maastikesse. Ettekanne jutustas loo noore Tuglase ruumi- ja ajakogemusest, üksiolemisest, oma stiili ja kirjutamisrütmi leidmisest Ahvenamaal, pikituna ilmekate näidetega Tuglase loomingust, kus ikka ja jälle elustuvad noore kirjaniku Ahvenamaa-kogemused, kui lugeja satub tema loomingut lugema…
  • Huno Rätsep (Eesti Teaduste Akadeemia). Sõnateadlik Tuglas: kõneles mõtteselguse tähtsusest Tuglase loomingus ja tema loomeprotsessis, kus ta oma eesmärgi nimel oli äärmise põhjalikkusega valmis otsima õiget sõna või õigeid sõnu ning parimat võimalikku sõnajärge oma mõtetele. Ettekannet illustreerisid rohked murde- ja uudissõnalised näited Tuglase loomingust…
  • Toomas Haug (Ajakiri "Looming"). Tuglas ja Akadeemia. Tuglas valiti Eesti Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks aastal 1946, mis on äärmiselt oluline, sest Akadeemiast kujunes karmidel aegadel Tuglasele omamoodi pelgupaik. Kõige raskematel stalinistlikel aastatel võeti Tuglaselt ära kodanikuõigused, ta sunniti vaikima ning ta nimigi kustutati kõigi asutuste liikmeskonnast – välja arvatud Teaduste Akadeemiast. Ettekanne tegi huvitava ülevaate Tuglase tegevusest Akadeemia juures, tema tervislikust seisukorrast ning elust laiemalt…
  • Mirjam Hinrikus (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus). J. Randvere “Ruth” ja F. Tuglase “Felix Ormusson” kui Noor-Eesti ajastu võtmetekstid: keskendus tekstidele kui tollel ajal tekkinud uue kunstilise kvaliteedi headele näidetele Eesti kirjanduses, aga ka kunstis ja kultuuris laiemalt... Ettekanne päädis artiklikogu “J. Randvere “Ruth” 19.–20. sajandi vahetuse kultuuris” esitlusega.
Konverents jätkub 9. juunil 2006 Önningeby muuseumis Ahvenamaal. Samal päeval avatakse ka mälestusmärk Önningebys nooreestlastele Ahvenamaal. Ajavahemikul   2. märts – 28. mai on Adamson-Ericu Muuseumis ning 9. juuni – 20. august 2006 Önningeby muuseumis Ahvenamaal avatud näitus “Ahvenamaa fenomen”. Näituse kataloogis “Noor-Eesti kunstnike ja kirjanike loomereisid Ahvenamaale 1906–1923” on talletatud ka Kersti Kolli ning Jaan Unduski konverentsil esitatud ettekannete täistekstid.