Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istung

06.12.2017

6. detsembril 2017 toimus akadeemia üldkogu istung. Kokkuvõtte aastast tegi president Tarmo Soomere. Ettekanded pidasid Maive Rute (Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskusest) ja Tea Danilov (Arenguseire keskusest). Juhatuse uueks vabaliikmeks valiti Eero Vasar. Akadeemia osakondade neli erinevat põhimäärust asendati ühe dokumendiga. Üldkogu istungit modereeris peasekretär Jaak Järv.

Akadeemiasse valiti kaks uut välisliiget: Budapesti Tehnika ja Majandusülikooli rakendusmehaanika professor Gábor Stépán ja Clarki Ülikooli (Massachusetts) psühholoogia ning Aalborgi Ülikooli kultuuripsühholoogia professor Jaan Valsiner. Välisliikmete lisandumine loob uusi võimalusi akadeemia praeguste ja tulevikutegevuste jaoks. Välisliikmete potentsiaal on siiani kasutatud osaliselt ja fragmentaarselt. Neil on võtmeroll meie ja kogu Eesti teaduse esindajatena rahvusvahelisel teadusareenil.

 
2017 – plaanide täitumise aasta
Laiendatud kokkuvõte akadeemia presidendi Tarmo Soomere kõnedest üldkogul
 
2017. aastat jäävad peegeldama mitmed motiivid. Kõige olulisem ehk on väike, kuid selgesti tajutav mõtteviisi muutus. Selleni on ilmselt veel palju aega ja arenguid vaja, et akadeemia arvamus muutuks möödapääsmatuks. Aga üle hulga aja ilmus nt riigikogu retoorikasse meie jaoks olulise tonaalsusega mõte, et kui akadeemia midagi ütleb, tuleb seda tõsiselt võtta.

See, et akadeemia tegevus või mõtteavaldused ületavad uudisekünnise, on juba peaaegu tavaline. Ebatavaline on, et need on hakanud kõnetama väga laia asjaosaliste spektrit ning et neid asjalikus diskussioonis ja ulatuslikult erinevates kanalites kajastatakse ja ka järelkajastatakse (muuhulgas ka meediat ennast analüüsivates saadetes, mis on uus ilming). Tasapisi liigume ka kultuurimaastiku keskme poole. Akadeemikud Jüri Engelbrecht ja värskelt valitud välisliige Jaan Valsiner olid sel aastal näited väga vähestest teadlastest “Plekktrummi” saates.

Akadeemia igapäevane töö toimib samas rütmis ülejäänud (teadus)kogukonnaga. Kogu Eesti investeeris sel aastal palju tööd ja vaeva Euroopa Liidu eesistumisse. Akadeemiat puudutas see veidi vähem kui ametnikkonda, kuid Euroopa kohalolek oli ka akadeemias tunda. Kõige kõrgetasemelisem sündmus akadeemia saalis oli Saksamaa Liitvabariigi presidendi Frank-Walter Steinmeieri kõne, mis oli pigem akadeemiline loeng.

Nii Euroopas kui ka üleilmselt muutub üha teravamaks vajadus poliitiliste otsuste langetamisel arvestada teadlaste nõuandeid. See on üks eesmärke, mille nimel akadeemia töötab. Võtame osa teadlasi ja teaduste akadeemiaid ühendavate organisatsioonide (Academia Europaea, ALLEA, EASAC, Euro-CASE ja FEAM) tööst. Maikuus võõrustasime Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoja (EASAC, European Academies' Science Advisory Council) töökohtumist. Oktoobris toimus akadeemia tegevust otseselt ja teravalt puudutava Euroopa teadusnõustamise süsteemi raames algatatud projekti SAPEA (Science Advice for Policy by European Academies) konverents “New approaches to science for policy in Europe”. See korraldati Eesti eesistumise raames päev varem peetud tippteaduse mõju, teaduse rahastamise ja teaduskoostöö tulevikku käsitleva konverentsi jätkuüritusena.

Kolm olulist teetähist 2017. aastal:
  • Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) loomine. ENTA ei ole nn pärisakadeemia kloon, pigem hea koostööpartner. Eesti noored tippteadlased on ENTA näol saanud märgatava kõlapinna. Noorte akadeemia mõtted ja suhtumised on jõuliselt ühiskonnas näha. ENTA on osutunud paljudele – sh ka vabariigi presidendi silmis – isegi tähenduslikumaks kui meie klassikaline akadeemia.
  • Akadeemilised mõttetalgud ja nende kasvav mõjukus. Mõnes mõttes on see ideaalmaastiku osa – see on parim ja ehedaim viis, kuidas akadeemia pädevusest luua praktiline väljund riigi nõustamiseks. Akadeemiast on kujunemas avatud foorum – (tuliste) diskussioonide paik. Siin on võimalik tõstatada väga erinevaid küsimusi ja kutsuda kokku erinevaid osapooli, et koos püüda luua faktipõhine ülevaade meie praegustest teadmistest ja osapoolte argumentidest, samuti tunnistada lünki meie teadmistes ning määratleda, milliseid uuringuid või analüüse oleks vaja strateegiliste otsuste tegemiseks. Hea näide oli 2017. aastal Eesti puidukeemia perspektiivide seminari kaks vooru ja sellega seonduv riigi nõustamine.
  • Koostöö eraettevõtlusega ja rahvusvahelised tunnustused. Nende märksõnade kooskõla sai reaalse tähenduse, kui akadeemilise uue aasta alguses (12. septembril 2017) peeti esimene Endel Lippmaa loeng ja anti välja vastav mälestusmedal. Loengu pidas nobelist Kurt Wüthrich. Väiksemas mastaabis tuli sama kooskõla esile esimese L'Oreali stipendiumi “For Women in Science” väljaandamise kaudu Eesti noorele naisteadlasele. Selle võitis Els Heinsalu (ENTA president). Neis väärikates tunnustustes on peidus kõrvaltvaatajate jaoks märkamatuks jäänud, kuid väga oluline detail – need said mõlemad teoks erakapitali toel.
Akadeemia on avanenud ühiskonnale ning akadeemiat just kui pole enam võimalik mitte märgata või ignoreerida. Palju on veel teha ja parendada. Kui aga püüda aastaid paari-kolme sõnaga iseloomustada, siis 2017 võiks akadeemia poolt vaadatuna olla plaanide täitumise aasta.

Üldkogu päeva lõpuks jõudis meieni uudis, et Eesti ajalehtede liidu liikmeslehtede peatoimetajad ja väljaandjad valisid 2017. aasta pressisõbraks akadeemia presidendi Tarmo Soomere. Tema enese sõnul ei seisne akadeemikute tuumikkompetents aga üldse kommunikatsioonis, vaid selles, et akadeemiasse on koondunud väga suur hulk teadmisi, mida tuleks koostöös meedia, poliitikute ning teiste osapooltega kõige paremini ära kasutada.


Teaduse, ühiskonna ja poliitika kokkupuutedLühikokkuvõte Maive Rute ettekandest (koostamisel)


Arenguseire keskuse tegemistestLühikokkuvõte Tea Danilovi ettekandest (koostamisel)


Vt ka üldkogu päevakorda siin.