Teaduspäev Hiiumaal

12.05.2008

8. –9.  mail toimus Akadeemia teaduspäev Hiiumaal. Teaduspäevade traditsioon sai alguse juba 1999. aastal ja seekordne ettevõtmine oli üheksas. Esimesel päeval tutvustasid hiidlased akadeemikutele oma imeilusat kodusaart ja selle vaatamisväärsusi.

Kõigepealt võõrustas külalisi oma kaunis koduaias Sarve külas maastikuarhitekt Kristiina Hellström. Seejärel tutvuti Hiiumaa Muuseumi direktrissi Helgi Põllo asjatundlikul juhtimisel Põhilise Leppe kividega ja Pühalepa kirikuga, kus asetati küünal krahv Ungern-Sternbergi hauale. Päeva edenedes käidi Suuremõisas, Reigi kirikus, Kõpu tuletornis, Tihu maastikukaitsealal Vanajõe orus ning Ristimäel. Kõigist neist paigust oli ekskursioonijuhil rääkida lugematuid legende. Õhtul külastati Soera Talumuuseumi, kus jutukas perenaine Õie oli akadeemikutele katnud rikkaliku laua Hiiumaa rahvusroogadega ning võimalus oli käia ehtsas suitsusaunas.


Loeng Kärdla Gümnaasiumis                              Akadeemik Peeter Saari


Hiiumaa Muuseumi ees

Teine päev algas juba kell kaheksa akadeemik Peeter Saari loenguga “Libateadusest” Kärdla Gümnaasiumis. Järgnes Hiiumaa Muuseumi külastus ning seminar Sihtasutuses Tuuru, kus peeti järgmised ettekanded:
  • Hiiumaa maavanem Hannes Maasel, Hiiumaa 2008;
  • Eesti Teaduste Akadeemia president Richard Villems, Eesti TA ja akadeemiate ajaloost maailmas;
  • Akadeemik Tarmo Soomere, Hiiumaa mere ja lainete meelevallas?;
  • Akadeemik Jaan Undusk, Saared kirjanduses;
  • Mainori Ärijuhtimise Instituudi direktor Andres Arrak, Richard Villems, Hannes Maasel, Lissaboni strateegiast ja teadmistepõhisest Eestist.

Maavanem Hannes Maasel                                Akadeemik Richard Villems


Akadeemik Tarmo Soomere                              Akadeemik Jaan Undusk

Maavanem tutvustas maakonna elu ja arengut. Kõlama jäi mõte, et riigi arengustrateegia peaks arvestama saarte eripära ja isoleeritust, mis väljendub nii majanduses kui sotsiaalses elus. Akadeemia president  kõneles Eesti Teaduste Akadeemia ajaloolisest kujunemisest. Akadeemik Tarmo Soomere pidas haarava ettekande mere jõust, kuid lohutas mõttega, et kui me teame, mida meri teha võib, siis saame hakkama. Akadeemik Jaan Undusk rääkis nii maailma kui eesti kirjanduse näitel saarest kui eriolukorrast. Viimases arutelus täiendasid kõik kolm kõnelejat üksteist, peatudes peamiselt järgmisel: A. Arrak – haridussüsteem ja teadmistepõhise majanduse areng; R. Villems – riigi panus teadusesse ja vastava riigi majanduse areng; H. Maasel – oskuste õpetamine ja kodanikutunne.

Tegusatest päevadest,  Hiiu külalislahkusest ja päikeselistest kevadilmadest said osa akadeemikud Jaan Einasto, Ain-Elmar Kaasik, Ülo Lumiste, Enn Mellikov, Leo Mõtus, Loit Reintam, Peeter Saari, Arved Sapar, Tarmo Soomere, Peeter Tulviste, Jaan Undusk ja Richard Villems.