Teaduspäev Järvamaal

31.10.2007

31. oktoobril toimus Akadeemia teaduspäev Järvamaal. See oli juba kaheksas ettevõtmine 1999. aastal alguse saanud teaduspäevade traditsioonis.

Teaduspäev algas ettekandekoosolekuga Mainori Kõrgkooli saalis Paides, kus peeti järgmised ettekanded:
  •     Järva maavanem Üllar Vahtramäe: Järvamaa: tänapäev ja kavad;
  •     Eesti Teaduste Akadeemia president Richard Villems: Eesti Teaduste Akadeemia ja tema       ülesanded;
  •     Akadeemik Leo Mõtus: Looduslikust ja tehiskeskkonnast;
  •     Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Mari-Ann Remmel: Kurja mõisniku kuvand Järvamaa  rahvapärimuses: Albu Tuglas, Purdi Pukk jt.
 
Järva maavanem Üllar Vahtramäe kõnelemas

Maavanem kõneles maakonna tööstuse, põllumajanduse, hariduse arengust. Akadeemikud said põhjaliku ülevaate Järvamaa kõrgest tasemest võrreldes teiste maakondadega pea kõigis valdkondades. Eriti uhke oli maavanem Järvamaa arenguleppe 2007-2013 üle, millele on alla kirjutanud 61 osapoolt ning mida teistel maakondadel veel ei ole. Akadeemia president rääkis Eesti Teaduste Akadeemia kohast ning tema ajaloolisest kujunemisest. Akadeemik Leo Mõtus pidas elevust tekitanud näidetega ettekande looduslikust ja tehiskeskkonnast. Rahvaluule uurija Mari-Ann Remmel rääkis Järvamaa kurjadest mõisnikest, tuues rohkelt näiteid rahvapärimusest.


President Richard Villems ja maavanem
Üllar Vahtramäe kingitusi üle andmas

Pärast koosolekut külastati  AS Mäo Klaasi, mille juhataja Tiit Raud tutvustas tehase arengulugu, tausta ning tööprotsessi, viis läbi ekskursiooni tootmisruumides ning vastas akadeemikute rohketele küsimustele.

Pärast lõunat külastati Albu mõisa, mis on teadaolevalt vanim Järvamaal (esmakordselt mainitud 1282). Akadeemikuid võttis vastu Albu raamatukogu juhataja Silvi Väinsalu. Külastajatele avanesid 1742. aastal ehitatud Albu mõisahoone säilinud ajaloolised lae- ja seinamaalingud, kahhelahjud ja uhke mantelkorsten. Räägiti põnevaid ja päris hirmuäratavaid lugusid mõisa ehitanud jõhkrast mõisnikust Gustav Otto von Douglas’est. Rõõmsa üllatusena avastati mõisa saalist akadeemik Ilmar Öpikule kuulunud tiibklaver, mille tema poeg Andres Öpik oli kinkinud Teatri- ja Muusika Muuseumile. Akadeemikud tundsid huvi ka mõisas praegu tegutseva kooli vastu.

Huvitava päeva lõpetuseks suunduti Tammsaare Muuseumi, kuhu jõuti juba õhtuhämaruses ja loojuva päikese punases kumas, mille taustal tundusid Vargamäe hooned ning kaugem metsaviirg üsna tontlikud. Sealset ringkäiku juhatas muuseumi teadur Siiri Kvell.

Teaduspäevast võtsid osa akadeemikud Ain-Elmar Kaasik, Georg Liidja, Leo Mõtus, Loit Reintam, Huno Rätsep, Arved-Ervin Sapar, Peeter Tulviste, Mihkel Veiderma, Richard Villems ja Haldur Õim.