Teaduspäev Rakveres

03.05.2007

3. mail 2007. a toimus Rakveres jätkuüritusena seminar "Akadeemikute päev". Osalesid akadeemikud Anto Raukas, Arvo Ots, Rein Küttner ning prof Mati Valdma ja dots Arvi Poobus. Lääne-Virumaa oli esindatud ligikaudu 20 osalejaga  eesotsas maavanemaga.

Seminari juhtis akadeemik Anto Raukas.

Esitati järgmised ettekanded:

EESTI ENERGEETIKA HETKESEIS JA VAADE TULEVIKKU.
Mati Valdma, TTÜ Elektroenergeetika instituut

    Ettekandes anti lühike ülevaade elektrienergia genereerimisest maailmas, Eesti elektrienergiasüsteemi praegusest seisust ja võimalikest arenguteedest.
    Maailmas genereeritavast elektrienergiast toodetakse 80% soojuselektrijaamades (sealhulgas 16% tuumajaamades), 19% hüdroelektrijaamades ja 1% muudes elektrijaamades. Eestis toodetakse üle 90% elektrienergiast põlevkivi baasil. Tähtsuselt teiseks kütuseks on maagaas.
    Põhilised Eesti varustajad elektriga on Balti ja Eesti kondensatsioonturbiinidega energiaplokid, mis võimaldavad reguleerida võimsusbilanssi. Soojuse ja elektri koostootmisagregaadid töötavad vastavalt soojuse vajadustele.
    Ka tulevikus võib Eesti elektrienergia vajadused katta põhiliselt kaasaegse põletustehnoloogiaga põlevkivikatelde ja kondensatsioonturbiinidega energiaplokkide abil. Tuumajaama Eestisse ehitada pole esialgu vaja, sest meil ei ole selleks piisavalt baaskoormust. Tuulejaamade poolt genereeritav võimsus on juhuslik protsess ja selle osa Eesti võimsusbilansis võib olla ainult mõni protsent.

ENERGEETILISELT ISEMAJANDAV LÄÄNE-VIRUMAA VÕIMALIKKUS JA REAALSUS
Arvi Poobus, TTÜ Soojustehnika instituut

    Oma elektrienergiavarustusega isemajandav Lääne-Virumaa on lähitulevikus ebareaalne, kütuste ja soojuse tootmise osas on see võimalik ja sihikindlalt suunitletud tegevuse tulemusel võib osutuda 25…30 aasta pärast reaalsuseks.
    Ka soodsaimate prognooside kohaselt on millalgi tulevikus võimalik maksimaalselt 35% praegusest kütusetarbimisest asendada taimedest toodetava kütusega. Lisaks tuleb oluliselt arendada teise põlvkonna biomassi baasil toodetavaid vedelkütuseid ning nende tehnoloogiat enne turukõlblikkuse saavutamist. Kõnealuste prognooside puhul tuleb meeles pidada, et maapinda on võimalik korraga kasutada vaid ühel eesmärgil.
    Energiatarbimise põhieesmärkideks peavad jääma transpordipoliitika tõhustamine ja kütusetarbimise märgatav vähendamine, et oleks võimalik tagada meie rahvamajanduste tulevik.   Esmaseks ülesandeks selle reaalsuseks muutmisel on vaja juba homme hakata koostama maakonna energiavarustuse arengukava, mis on hädavajalik ükskõik millistest allikatest finantseerimise taotlemisel.

PÕLEVKIVI SOBIVUS ELEKTRI JA ÕLI SAAMISEKS
Arvo Ots, TTÜ Soojustehnika instituut

    Ettekanne oli pühendatud Eesti tähtsaima maavara, põlevkivi, kasutamise probleemidele. Maailmas on tohutu suured põlevkivivarud, kuid nende igapäevane kasutamine on veel tagasihoidlik. Põhjuseks on muude fosiilkütuste lihtsam kaevandamine ja kõrgem kvaliteet. Viimastel aastatel on aga seoses kütusevarude vähenemisega üha enam hakatud tähelepanu pöörama põlevkivile. Eestil on põlevkivi kasutamisel ainulaadne kogemus. Eesti on ainus riik maailmas, kes varustab ennast ise elektriga põlevkivil töötavatest elektrijaamadest ja võib seda vajadusel ka eksportida. Ühe tonni põlevkivi põletamisel elektrijaamas saab 850 kWh elektrienergiat.
    Eestis on ka kõrgtasemeline põlevkiviõli tööstus. Ühest tonnist põlevkivist võib saada 125 kg vedelkütust. Põlevkivist õli saamisele on hakatud viimastel aastatel kogu maailmas pöörama üha tõsisemat tähelepanu õlivarude vähenemise ja pideva hinnatõusu tõttu. Seda ka Eestis, kus on kavandamisel põlevkivist õli saamise tehnoloogia täiustamine ja uute seadmete ehitamine.
    Nii põlevkivi kaevandamine,  põletamine elektrijaamades kui ka termiline töötlemine avaldavad teatud mõju keskkonnale. See on teatud määral paratamatu. Samad probleemid on ka muude kütuste korral. Viimastel aastatel on palju tehtud põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seondava mõju vähendamiseks keskkonnale. Seda võimaldab põlevkivi uute põletus- ja töötlemistehnoloogiate kasutuselevõtt.

    Ettekannetele järgnes paneeldiskussioon, mida juhatas ajakirjanik Illar Mõtus Lääne Virumaalt. Huvi ettekannete vastu ja aktiivsus paneeldiskussioonil oli kõrge. Peamiseks arutelu probleemiks aga kujunes, milline peaks nägema välja maakonna energeetika arengukava ja kuidas seda koostada. Suurt huvi pakkus diskussioon põlevkivi kasutamise perspektiividest. Küsimusi esitati põlevkivi varude suuruse, võimalike ja vajalike tootmismahtude ning keskkonnakaitsega seonduva kohta. Ei mindud mööda ka tuumaenergeetika vajadusest ja sellega seotud probleemidest.