Teaduspäev Viljandis

26.05.2006

26. mail 2006 toimus Akadeemia teaduspäev Viljandimaal. See oli järjekordne ettevõtmine 1999. aastal alguse saanud teaduspäevade jadas, mille eesmärgiks on erinevates Eestimaa paikades tutvustada Akadeemia tegemisi ning teadustegevust laiemalt nii Eestis kui mujal – seda ühelt poolt, kuid teisalt on just Akadeemia jaoks oluline ja äärmiselt huvitav näha ja kuulda erinevate maakondade, linnade ja külade arengutest ning arutleda võimalike probleemide ja koostöövõimaluste üle. Teaduspäevad on siiani toimunud Kuressaares, Pärnus, Võrus, Valgas-Valkas (koostöös Läti Teaduste Akadeemiaga) ja Rakveres ning nüüd ka Viljandis.

Teaduspäev algas ettekandekoosolekuga Viljandi Maavalitsuse vana väärika maja (endisaegse pangahoone) saalis, kus peeti järgmised ettekanded:

  • Viljandi maavanem Kalle Küttis

Viljandimaa majanduse innovaatiline areng: kõneles asjalikult ja muhedalt Viljandimaa konkurentsivõimelisusest, elukeskkonnast maal ja linnas, maakonna infrastruktuurist, arengutest majanduses üldiselt ja põllumajanduses spetsiifiliselt, loovtööstusest, loodus- ja elamusturismist, Viljandimaa identiteedist ja eripärast, aga ka probleemidest (tööjõu vähesusest, migratsioonist, riskigruppide tööhõivest jne).

Huvitavate näidetena pajatas maavanem nii Hansa Candle’ist, Viljandi Metallist, Õisu mõisa sepikojast, silotorni rajatavast tähetornist ja paljust muust. Lisaks arutleti tööjõupuuduse ja tööpuuduse vahekorra üle Viljandimaa kontekstis. Tõstatus küsimus nn vabatahtlikust töötusest ning võimalustest tööjõuturult pikalt eemalviibinute tööle ennistamisest ja õpetamisest, sh ka projektist EQUAL – mis on mõeldud noorte naiste tööjõuturule pöördumise lihtsustamiseks.

Viimaks jõuti ka nn julgete mõtete maailma – mõtiskleti ajaloolise Hansa veetee kunagisest olemasolust ja tähtsusest ajaloos ning selle taasloomise võimalikkuse üle tänapäeval. Sarnase – maavanema sõnul hullu ideena – tõi ta välja ka Green Way kui Euroopa-läbise turismikoridori idee, mis esialgu on plaanitud alternatiivina Via Balticale ja suunatud neile, kes liialt ei rutta ning eelistaksid nautida rahulikku rohelist teed ja selle ümbrust kiirustamise asemel (Green Way eestvedaja kolmes Balti riigis on Viljandi Maavalitsus). Räägiti ka Soomaa kui eksootilise loodus- ja kultuurikeskkonna – 24 000 hektari tüma maa arengu ja rakendusvõimaluste üle tulevikus.


  • Eesti Teaduste Akadeemia asepresident Jüri Engelbrecht

Eesti Teaduste Akadeemia ja tema ülesanded: tegi põhjaliku ülevaate Akadeemia algusajast tegevuseni tänapäeval, rõhutades Akadeemia erinevaid poliitiliselt sõltumatuid tegevusi tipptasemel teadustegevuse arendamisel ning atraktiivse tegevuskeskkonna loomisel, samuti teaduse lähendamisel ühiskonnale. Asepresident tõstis esile Akadeemia hoolt ja vastutust teadmistepõhise ühiskonna loomisel kõige laiemas mõttes, kõneles rahvusvahelisest teaduslikust koostööst ja Akadeemia rollist Eesti teaduse esindamisel rahvusvahelistes organisatsioonides, Akadeemia trükistest, koostööst ülikoolide ja teiste teadusasutustega ning uute teadlaspõlvkondade ettevalmistamise ja iga haritud inimese olulisusest ühiskonnas. Arutamiseks tõusis küsimus haridussüsteemist tänases Eestis, millest kõrgharidust puudutavaga Akadeemia ja akadeemikud on igapäevaselt ja otseselt seotud, kuid samas hoiab Akadeemia ka silma peal Eestimaa haridusmaastikul toimuval palju laiemalt.

  • Akadeemik Udo Margna

Õppeaeg Viljandi Maagümnaasiumis – vundament kogu eluks: rääkis üle viiekümne aasta tagustest õpingutest poistekoolis – Viljandi Maagümnaasiumis, mida tollel ajal iseloomustas nõudlikkuse atmosfäär ja kõrge renomee ning kooli lõpetanute haritus kõige laiemas mõttes. Akadeemik meenutas lugemise ja lugemuse tähtsust ning rõhutas teadmiste olulisust kui mõtlemisvõime eeldust kogu eluks.


  • Akadeemik Ülo Jaaksoo

Sisejulgeolekualastest teadusuuringutest: kõneles teadustulemuste rakendamise vajadustest riigi julgeoleku taseme tõstmiseks, Eesti võimekusest ja valmisolekust hädaolukorras tegutsemiseks ning prioriteetidest Euroopa ja maailma kontekstis, julgeoleku ja privaatsuse vahelistest küsimustest ning võimalikest loobumistest, millega igal ühiskonnaliikmel tuleb kaasaegsetes tingimustes turvalisuse huvides paratamatult ja üha enam arvestada.

Arutamiseks tõusid küsimused sise- ja välisjulgeoleku seotusest või vajalikust lahususest, Eesti kui mereriigiga seotud riskidest ja riskikeskuse vajadusest, suurte elektrikatkestustega ning Läänemerre plaanitava gaasitrassiga seotud ohtudest Eestile jne. Kokkuvõtteks tõdeti, et olulisim ühiskonna turvalisuse tagamisel on professionaalne koostöö ja kommunikatsioon nii oma riigi sees kui naabrite ja teiste riikidega.


  • Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Ergo-Hart Västrik

Oskar Loorits ja soome-ugri maailmapilt: rääkis loo Oskar Looritsa tegevusest teadlase, liivlaste uurija ning nende eest kõnelejana, liivlaste toetamise liikumise rajajana Eestis ja Soomes, akadeemiku, pedagoogi ja publitsistina ning Rahvaluule Arhiivi juhatajana. Loorits jõudis kirjutada palju ning tema erinevates kirjutistes jookseb läbi nii eestlaste meelelaadi temaatika, aga ka küsimus sellest, kas eestlased on pärit idast või läänest. Oskar Looritsa mõtteviisi iseloomustab mõningane ida-ihalus, individualismi ja hõimukollektivismi vastandamine. Huvitava osa tema kirjutistest moodustab alternatiivne vaade kultuuriloole ning ajalookäsitlusele. Lisaks on ta kirjutanud bütsantsi mõjudest eesti rahvaluules (nt “Baltic-Byzantine Cultural Relations” 1934) – äärmiselt huvitavast või ootamatust mõtteviisist ning kaugetest mõjudest eestlaste maailmatajule ning väljendustele luules. Mõtteid vahetati Oskar Looritsa seotusest Tartu Ülikooliga, tema tegevusest dotsendina ning hiljem professorina.

Pärast lõunat külastati Suure-Jaani Gümnaasiumi, kus akadeemikuid võttis vastu gümnaasiumi direktor Peeter Sadam. Akadeemikutele avanes ilus, funktsionaalne ning äärmiselt lapsesõbralik kool, mis tegelikult kannab lisaks hariduskeskuse ülesandeile ka avatud kultuuri- ja spordikeskuse ning kohtumispaiga funktsiooni. Akadeemikute jaoks oli äärmiselt oluline näha ja tunda, et vaatamata keerulises hetkeseisus hariduspoliitikale tehakse meie koolides hoolsa järjepidevusega tänuväärset tööd hariduse ja harituse hoidmiseks Eestimaal.

Akadeemikud külastasid ka Kappide majamuuseumi, Suure-Jaani kirikut ja kalmistut.

Teaduspäevast võtsid osa järgmised akadeemikud (tähestikulises järjekorras): Jüri Engelbrecht, Ene Ergma, Ülo Jaaksoo, Ain-Elmar Kaasik, Arvo Krikmann, Georg Liidja, Udo Margna, Leo Mõtus, Erast Parmasto, Uno Rätsep, Peeter Saari, Arved-Ervin Sapar, Peeter Tulviste, Mihkel Veiderma.


Vt ka teaduspäeva eel- ja järelkaja ajalehes Sakala: