Teadusuuringute kvaliteet Euroopas tõusuteel

27.03.2017

Euroopa Teadusuuringute Nõukogu (ingliskeelse akronüümiga ERC – European Research Council) tähistas 21. märtsil 2017 Brüsselis konverentsiga oma kümnendat aastapäeva. Kuna allakirjutanu osales omal ajal ERC’i moodustamisel, siis oleks sobiv aastapäevaga seoses mõned mõtted kirja panna.

Miks taoline nõukogu loodi? Euroopa Liidu edukate raamprogrammide kõrval puudus Euroopas selline instrument, mis rahastaks teadusuuringuid vaid kvaliteedinõuetest lähtudes. Tuleb tunnistada, et kõik liikmesriigid polnud esimese hooga taolist ideed toetamas, ometi algasid juba 2005. a eeltööd ERC’i moodustamiseks ja 2007. a selline rahastamisinstrument ka loodi. Suuremahuliste individuaalgrantide  suurus võib olla kuni 2,5 miljonit eurot ja ainuke valikukriteerium on uuringute kvaliteet. Tegemist on teadustegevuse põhilise liikumapaneva jõu – uudishimu – toetamisega, kusjuures tegevus võib olla kõrge riskiga, sest taoliste uuringute tulemusi on raske ette ennustada. Grandi saamise otsustavad eksperdid ja selleks on ERC, mis koosneb 22st tippteadlasest, moodustanud 25 kogenud ekspertkogu. Seega on ERC otsused tehtud tippteadlaste poolt, kelle lähtepunktiks on taotluse sisuline uudsus, mis määrab kvaliteedi. See on vastutus, millega ERC on hästi toime tulnud, toetatuna tugevast agentuurist. Loomulikult on konkurents tihe, kuid ERC on 10 aasta jooksul välja andnud üle 7000 grandi, millega on seotud kokku üle 50 000 teadlase.  Praegune ERC eelarve Horisont 2020 raames (2014–2020) on 13 miljardit eurot, aastas seega  alates 1,5 miljardist kuni ca 2.2 miljardini aastaks 2020. Nagu rõhutas Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonivolinik Carlos Moedas, on Euroopa komisjonil kavas seda summat jooksvalt isegi suurendada (vt Nature, 23. märts 2017).

Arvudest olulisemad on loomulikult tulemused. Alustada võib Nobeli laureaatidest, keda on selle lühikese aja jooksul kogunenud grandihoidjatest kuus; viimane laureaat oli Ben Feringa, keda tunnustati  molekulaarmootorite uuringute eest 2016. a. Lisaks veel 4 Fieldsi medalit matemaatikas ja palju teisi tunnustusi teadmiste piire nihutavate tulemuste eest. ERC’i konverentsidel saab kuulda säravaid ettekandeid, mis annavad tunnistust pühendunud teadlaste ideedest ja tegemistest. Nii kõlasid äsjasel konverentsil Brüsselis sõnumid, kuidas taastada nägemist nanotehnoloogial põhinevate sensorite abil, kuidas koopereeruvad mikroobid, kuidas aru saada sotsiaalsest koostööst (elevantide näitel), kuidas üksikud neuronid peaajus töötavad kui arvutusseadmed, kuidas pinged ühiskonnas võivad põhjustada agressiivset käitumist, jne. See on loomulikult vaid murdosa tulemustest, mida võiks üles lugeda. Aga märgiksin siin veel ühte Brüsseli konverentsi paarisettekannet, mis käsitles vaktsiinide uuringuid. See kirjeldas tõsist pikaajaliste alusuuringute kompleksi ühes Max Plancki instituudis, mille ERC’i grandi tulemuste rakendamiseks on loodud eraldi firma. Mõlema poole ettekandjad rõhutasid oma tegevuste spetsiifikat, mida oleks väga raske ühe katuse alla koondada. Kui rääkida veel alusuuringute tähtsusest, siis nii nagu omal ajal USAs Teadusfondi loomisel 1950. a tuleb tunnistada, et rakendused võtavad aega. C. Moedase arvates tuleks luua Euroopas ka Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC), mis täiendaks teadusmaastiku võimalusi just rakendusuuringute osas.

Paar olulist tähelepanekut. Olen osalenud mitmetel ERC’ga seotud nõupidamistel ja võin täie veendumusega öelda, et ERC on muutnud mentaliteeti Euroopas. Arusaam, et teaduses loeb kvaliteet, on jõudnud ka poliitilistesse arutlustesse. Tegemist on arusaadavalt globaalse hoiakuga. Nii on ERC osaline Maailma Majandusfoorumitel Davoses ning arendab kontakte samalaadsete organisatsioonidega teistel kontinentidel. Teiseks, väga tugeva konkurentsi tingimustes paistab olema ka teatud muster, kuidas saavutada edu granditurul. Kui vaadata grandihoidjate andmeid, siis reeglina on eluloos kirjas: lõpetasin selle ülikooli, sain oma PhD teisest ülikoolist, olin järeldoktor kolmandas kohas, siis veel kord järeldoktor neljandas kohas ja nüüd töötan viiendas teadusasutuses. Ekspertkogu ei loe otsustamiseks üles neid kohti, vaid töötamine mitmes teadusasutuses kajastub taotluses laia silmaringi näol, mis lubab paremini näha uusi probleeme ja lennukaid lahendusi. See on ka põhjus, miks siiani Ida-Euroopas pole nii palju edukaid ERC grandihoidjaid, nagu Lääne-Euroopas – puudusid ju võimalused selliseks rändluseks ja kogemuste omandamiseks. Eestis on siiani grandihoidjaid kokku viis. Uued oodatavad tulemused haaravad taimede stressi ja maakera kliima seoseid, bioloogiliste signaalide analüüsi, etnobotaanikat, vähibioloogiat ja mitteliberaalsete sotsiaalsete süsteemide analüüsi. Loodame, et praegustele grandihoidjatele tuleb varsti lisa. On ju palju noori inimesi oma haridusteel õppinud ja töötanud mitmel pool maailmas mainekates uurimiskeskustes ja nende oskus uusi probleeme näha ja sihte seada on väga hea.

Küsimusele, mida andis teile ERC grant, on tihti vastus selline: see andis mulle vabaduse tegeleda minu jaoks maailma huvitavaima probleemiga. Ma lisaksin siia veel juurde, et võrreldes Eestis kehtiva bürokraatiaga, on ERC aruandlus tunduvalt lihtsam. Loeb tulemus, mitte aga ostuarvete Exceli tabelisse kandmine. Ja kindlasti jääb igale grandihoidjale Hemingway kuulsaks räägitud tunne Pariisist – teadusuuringute vabadus kui parim teadust edasiviiv jõud on arusaam kogu eluks.

Edu uutele granditaotlejatele!

Jüri Engelbrecht
akadeemik
ERC nominatsioonikomisjoni liige 2006-2007