EASAC analüüsib: teel ringmajanduse poole

30.11.2016

Lineaarse majandusmudeli puhul võetakse loodusest tooraine, valmistatakse toode, kasutatakse ja visatakse ära. Ringmajanduses (ingl circular economy) on rõhk loodusvarade ja materjalide keskkonnahoidlikul tootmisel ja tarbimisel: olelustsükli lõpul tooted kogutakse ja suunatakse edasisele käitlemisele. See eeldab taaskasutusvõimaluste arvesse võtmist juba algses faasis, rakendades vastavaid disaini- ja tootmismeetodeid ning korralduslikke süsteeme (näiteks toodete tagastamise logistika).

Liikumine loodusvarade säästlikku kasutamist võimaldava tootmis- ja tarbimissüsteemi poole on ühiskonna heaoluks eluliselt vajalik. Ent kuidas mõõta sellesuunalist arengut? Euroopa Komisjon on kavandamas vastavat tulemusnäitajate (indikaatorite) süsteemi ning kavatseb lähitulevikus uuesti üle vaadata oma kriitiliste toorainete poliitika.

Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoda (European Academies’ Advisory Council, EASAC), kuhu kuulub ka Eesti Teaduste Akadeemia, pidas asjakohaseks neid kahte ringmajandusele olulist aspekti põhjalikult vaadelda. Analüüsi tulemusena avalikustati 30.11.2016 kaks dokumenti, milles esitatavad järeldused saavad aidata poliitikuid ja otsustajaid seisukohtade kujundamisel:
•    “Indicators for a circular economy”  (Ringmajanduse indikaatorid);
•    “Priorities for critical materials for a circular economy” (Prioriteetsed kriitilised materjalid ringmajanduses).

Ringmajanduse indikaatorid: kas mõõdame õige mõõdupuuga?

Tulemuslikkuse mõõtmine toimub igas valdkonnas. EASACi raport vaatleb erinevate institutsioonide poolt (näiteks ÜRO keskkonnaprogramm ja arenguprogramm, Maailmapank, Eurostat; Jaapani ja Hiina ringmajandusprogrammid jne) kasutatavate näitajate sobivust ringmajanduse jaoks. Dokumendis soovitatakse lähtealuseid indikaatorite uue süsteemi kehtestamisel. Kindlasti ei tohiks näitajate valik põhineda lihtsusel ega kasutusmugavuse; näitajad peavad otseselt vastama ringmajanduse eesmärkidele ning andma nii avalikkuse kui sidusrühmade jaoks olulist infot. EASACi pressiteade rõhutab järgmist.

•    Materjalitõhususe ja energiatõhususe näitajad on võrdselt olulised, seepärast tuleks neid käsitleda koos nii makrotasandil kui konkreetse toote puhul.
•    Indikaatorite süsteemi tuleks võtta ka sobiv veekasutuse näitaja.
•    Kuigi ressursitõhusus on üldiselt mõõdetav suurus, tuleks seda teha viisil, mis võimaldab keskkonnakoormuse kohta infot saada mitte ainult suhtelistes, vaid ka absoluutühikutes.
•    Euroopa Komisjon peaks tööstussektoriga  konsulteerides kaaluma kriitiliste toorainete indikaatorite kehtestamist.
•    Näitajad peaksid hoidma avalikkust informeerituna ringmajanduse põhimõtete rakendamise majanduslikust efektist ja ühtlasi tõstma teadlikkust sellest, kuidas Euroopa Liidus tootmine ja tarbimine avaldab mõju globaalses ulatuses.
•    Hindamaks liikmesriikide saavutustaset, peaks EL kaaluma taas- ja korduskasutuse liitindikaatori rakendamist.
•    Olenevalt indikaatori sisust, võib selle arvväärtuse langus olla nii positiivne (näiteks CO2 emissioon, mittetaastuvate loodusressursside kasutamine vms) kui ka negatiivne (näiteks taaskasutamise määr, SKT). Seetõttu annavad liitindikaatorid ettekujutuse ringmajanduse arengutendentsidest.

Kriitilised toorained – mis on kriitiline ringmajanduse jaoks?

Euroopa Komisjon defineerib kriitilistena selliseid majanduslikult elutähtsaid tooraineid (näiteks haruldased muldmetallid jms), millega varustamine võib erinevatel põhjustel probleemseks osutuda. Kehtivat nimekirja on kavas uuendada aastal 2017. Kriitilisena määratlemisel võtab Euroopa Komisjon arvesse ka konkreetse toorme asendamise ja ringlussevõtu osakaalu. EASAC analüüsib olukorda ringmajanduse aspektist ja  hoiatab, et toorainevaeguse leevendamisel ei tohiks liialt tugineda materjalide asendamisele. Piisavalt ei pöörata tähelepanu kriitiliste elementide põhiliste leiukohtade paiknemisele. EASAC soovitab võimalikke käsitlusviise, analüüsimaks varustusriske ja prognoosimaks, millised elemendid võivad tulevikus defitsiitseks kujuneda.

Dokumendis analüüsitakse, kuidas saaks suurendada kriitiliste toorainete tootmist ja kuidas tõsta nende  taaskasutusmäära. Seejuures rõhutatakse järgmist:

•    Kogumine ja taaskasutamine on vaja muuta tootekesksemaks. Efektiivne taaskäitlus nõuab kõrgtasemel teadmisi komponentidest, millest olelustsükli lõpus kogutavad tooted koosnevad; liiga jämedalt sorteeritud materjalide kooskäitlemisega ei saavutata soovitud tulemust.
•    Kriitilise toorme taaskasutustase on praegu madal; tootekeskne lähenemine ja materjalispetsiifiline kogumine võimaldaks seda tõsta. Oluline on tagada, et ebakvaliteetne ümbertöötlemine, aga ka administratiivsete ja õiguslike lünkade abil taaskasutamisest kõrvalehiilimine, ei pakuks odavamat alternatiivi.
•    Kriitiliste metallide taastöötlemine eeldab tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldaksid keerulistest segudest metalle eraldada. Seepärast tuleb kriitilisena käsitada mitte ainult keemilisi elemente endid, vaid ka nende korduvat kasutamist tagavat infrastruktuuri. Määratluse laiendamine vajab õigusliku aluse tugevdamist, seda enam, et mõnede kriitiliste metallide ringlussevõtt (isegi kui see pole käesoleval ajal majanduslikult  tasuv) omaks makromajanduslikult positiivset mõju, näiteks aitaks vältida elektroonikajäätmete, seega ka kriitilise toorme liikumist Euroopast välja.
•    Toote disainimisel tuleks arvestada taaskasutamisega, sh vältida kokkusobimatute metallide ühendamist ja tooteosade taastöötlust takistavaid liiteid. Euroopa Komisjon peaks astuma dialoogi nii tarbijate ühendustega kui tootjatega, saavutamaks ressursitõhusa disaini (ökodisaini) juurdumist tavapraktikasse.
•    Efektiivse taaskasutustehnoloogia arendamine võib nõuda märkimisväärseid investeeringuid. Ringmajanduse poliitika peaks - eriti kriitiliste materjalide osas - andma selge turusignaali, mis motiveeriks tootjaid liikuma ringmajanduse eesmärkide suunas.
•    EL raamprogrammist Horisont 2020 peaks toetatama ka kriitiliste metallide taaskasutamise alast teadus- ja arendustegevust, nii alusuuringuid metallide ja metalliühendite käitumise alal kui ka uute eraldus- ja puhastusprotsesside väljatöötamist.

Ingliskeelsed täistekstid on leitavad:
http://www.easac.eu/home/reports-and-statements/detail-view/article/circular-eco-1.html


* EASAC koondab Euroopa Liidu liikmesriikide teaduste akadeemiaid koostöö tegemiseks EL poliitiliste otsutajate nõustamisel. Eesti Teaduste Akadeemiat esindab EASACi nõukogus peasekretär Margus Lopp. EASACi kolmes põhilises töösuunas (bioteadused, energiaprobleemid, keskkond) on moodustatud ekspertide võrgustikud, mille eesotsas on juhtkomiteed. Sõltumatute ekspertide võrgustikud käsitlevad analüüsitavaid teemasid, prognoosimaks arengutrende ja kõrvalmõjusid, et mõjutada poliitilisi otsuseid teadmistepõhiselt langetama. Keskkonnapaneelis esindab Eesti Teaduste Akadeemiat president Tarmo Soomere, energeetikapaneelis akadeemik Enn Lust.