Transpordikütused kasvuhoonegaaside tekitajana Euroopa Liidu õigusraamistiku taustal

29.04.2016

Kasvuhooneefekt – täpsemalt, selle võimendumine inimtegevuse toimel – on üleilmselt tunnistatud probleemiks, millega tuleb tegelda. Inimtegevus lisab atmosfääri kasvuhoonegaase, millest üks põhilisemaid on süsinikdioksiid ehk süsihappegaas (CO2). Oluline osa heitmetest tuleb fossiilsete kütuste (süsi, nafta, maagaas, põlevkivi) põletamisest energia tootmisel ja liikluses (viimasel juhul peaasjalikult maanteeliikluses). Euroopa Liit on võtnud endale konkreetsed kohustused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja seadnud oma direktiividega  vastavad kohustused ka liikmesriikidele.

Aastal 2009 vastuvõetud  EL kütusekvaliteedi direktiivi muutmine ja muudatused on viimastel aastatel olnud elava diskussiooni objektiks. Vaidlus on käinud selle üle, kuidas määratleda ja arvesse võtta transpordisektoris kasutatavate fossiilset päritolu kütuste CO2-mahukuse erisusi, sõltuvalt konkreetsest toormest, mis nõuab tõenduspõhist käsitlust. Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoda (European Academies’ Advisory Council, EASAC), kuhu ka Eesti Teaduste Akadeemia kuulub, pidas asjakohaseks neid probleeme põhjalikult vaadelda, lähtudes eelnevatest uuringutest.  Analüüsi tulemusena valminud dokumendis (Greenhouse gas footprint of different oil feedstock /Erinevate kütuste toormete kasvuhoonegaasi jalajälg/), mis avalikustati 13.04.2016, tuuakse välja nii tegurid, mille mõju tuleks veel täiendavalt uurida, kui ka järeldused, mida poliitikutel tuleks arvesse võtta uute rakendusaktide väljatöötamisel.

Neist põhilised on järgmised:
  • Kütuse elutsükli jooksul tekitatavate kasvuhoonegaaside heitkogused erinevad, olenevalt toorme päritolust ning selle tootmise ja käitlemise energiamahukusest. Uuringute tulemused näitavad  heitkoguste olulist varieeruvust sama toormeliigi piires sõltuvalt toormeallikast (näiteks Põhjamere nafta versus Kanada õliliivadest toodetud nafta). Võtmaks arvesse EL transpordisektori põhjustatavat emissiooni üleilmses mõõtmes, oleks vajalik diferentseerida kasvuhoonegaaside vähendamise kohustusi toormepõhiselt.
  • Tarbijate ja tootjate vahel heitkoguste seire ja aruandluse kohustuste jagamine on poliitilise iseloomuga küsimus. Siiski, otsuste vastuvõtmiseks on äärmiselt oluline läbipaistev aruandlus  erinevatest toormeallikatest tulenevate kasvuhoonegaaside emissiooni kohta.
  • Rakendatud ja rakendatavate meetmete abil tuleb stimuleerida investeerimisotsuseid ja arenduseelistusi vähem saastet põhjustavate kütuste kasutamise suunas.
  • Kliimapoliitika meetmete rakendamist  transpordikütustele piirab naftatootjatelt ja tarnijatelt saadava usaldatava informatsiooni nappus, sest paljudes  regioonides üle maailma ei ole ettevõtjad ametlikult kohustatud heitkoguste andmeid avaldama.
Ingliskeelne täistekst on leitav:
http://www.easac.eu/home/reports-and-statements/detail-view/article/greenhouse-g.html

* EASAC koondab Euroopa Liidu liikmesriikide teaduste akadeemiaid koostöö tegemiseks EL poliitiliste otsutajate nõustamisel. Eesti Teaduste Akadeemiat esindab EASAC-i nõukogus peasekretär Margus Lopp. EASAC-i kolmes põhilises töösuunas (bioteadused, energiaprobleemid, keskkond) on moodustatud ekspertide võrgustikud, mille eesotsas on juhtkomiteed.  Sõltumatute ekspertide võrgustikud käsitlevad analüüsitavaid teemasid, prognoosimaks arengutrende ja kõrvalmõjusid, et mõjutada poliitilisi otsuseid teadmistepõhiselt langetama. Keskkonnapaneelis esindab Eesti Teaduste Akadeemiat president Tarmo Soomere.