ÜLDKOGU AASTAKOOSOLEK

20.04.2016

20. aprillil 2016 toimus Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu aastakoosolek. Koosoleku juhatas pidulikult sisse Karl Schlossmanni* nimelise medali üleandmine akadeemik Eero Vasarale. Medal on Akadeemia kõrgeimaks autasuks arstiteaduses ja sellega seotud erialadel. Siiani on selle pälvinud: akad Mart Saarma – 2004; prof Lembit Allikmets – 2008 ja akad Ain-Elmar Kaasik – 2012.

* Karl Richard Benjamin Schlossmann (19.02.1885–17.12.1969) oli Eesti mikrobioloogia rajaja; Eesti Teaduste Akadeemia esimene president (1938–1940).

Kutsutud külalisena avaettekande pidanud Siim Kallas keskendus tarkuse, informatsiooni ja oskuste suhestumisele poliitikas. Poliitikutel tuleb töötada kaasaegses infoüleküllases, kuid teadmistepuudulikus keskkonnas. Tippotsustajate suurim väljakutse on tasakaalustada ratsionaalsus ja emotsioonid ning tagada, et massiivne infovoog ei segaks, vaid aitaks teadmistepõhisele otsustamisele kaasa.

Akadeemik Richard Villems (Karl Ernst von Baeri medali laureaat 2015) alustas oma loengut "Kaotatud aega otsimas" von Baeri lemmiktegevusest – antropoloogiast. Oma praeguse uurimistöö – uurali keeli rääkivate rahvaste geneetilise ajaloo – lühiülevaate kaudu jõudis ta suurte küsimusteni – kes me oleme, kust me tulime? Need on samad läbi aegade, näidates meile, kui sarnased on teadus ja evolutsioon. Mõlemad ei plagieeri, vaid arenevad.

Ülevaate igapäevatööst tegid osakonnajuhatajad Jaak Aaviksoo, Jakob Kübarsepp, Toomas Asser, Urmas Varblane.

Akadeemia president Tarmo Soomere sõnastas neli sammast akadeemia töös: nähtavus ühiskonnas, vastutus teadusmaastikul, riigi nõustamine ja toetamine ning Eesti teaduse suursaadiku roll välissuhtluses. Möödunud aastat iseloomustab märgusõna “Huvitav aasta 2015”. President tõi välja ühiskonnas toimunud muutuse juhtmotiivi: teaduse ja teaduspõhisuse olulisuse märkamine. Suure hulga ettevõtmiste seast eristuvad kolm tähtsündmust: ühise riiklike teadus-, kultuuri- ja spordipreemiate ning Wiedemanni keeleauhinna raamatu väljaandmine koos Kultuuriministeeriumiga, Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council) väljasõiduistungi korraldamine Tallinnas ning kolme minuti loengute õpitubade ja konkursi läbiviimine, mille võiduloengud jõudsid ETV eetrisse. Loengute videoklippe vaatas üle 100 000 inimese.

Diskussioonis akadeemia rolli üle Eestis ja muutuvas maailmas, mida seekord käsitles Euroopa Komisjoni eksasepeasekretär Siim Kallas, on eelmistel üldkogudel osalenud õiguskantsler Ülle Madise ja riigikontrolör Alar Karis. Riigikontrolör märkis tollal, et akadeemia tegevusvälja piiravad kaks tegurit: 1) akadeemia paikneb riigi struktuuris vales kohas; 2) akadeemiale eraldatud vahendid on ebapiisavad riigile kui tervikule vajalike funktsioonide täitmiseks.

Sisemises töökorralduses toimusid mitmed muutused. Juhatuse valdavaks töövormiks on saanud nn väljasõiduistungid. Hästi unustatud vana võttena võeti kasutusele akadeemia juhtkonna – presidendi, asepresidentide, peasekretäri ja kantsleri – iganädalased mõttetalgud. Töösse rakendati uue meedia vahendid – päevik kodulehel, Facebooki lehekülg, foorum, digiarhiiv. Akadeemia kantselei struktuur kohandati teisenenud olukorraga, eraldatud vahenditega ja muutustega akadeemia funktsioonides. Akadeemia president sõnastas lihtsa küsimuse: “Kas saame hakkama”, kui on teada, et eelarveline finantseerimine pole kasvanud.

Lähituleviku väljakutsed on akadeemia kantselei ja kirjastuse (re)struktureerimine (sh ajakirja Horisont tuleviku tagamine); süvauuringute instituudi analüütilise kompetentsi arendamine, teemapõhiste uurija-professorite korpuse loomine ja uue arengukava koostamine. Ajutise lahendusena saab rakendada projektipõhiselt (nt TeaMe+, RITA jne) toimivaid ettevõtmisi.

Akadeemia finantstegevusest kõneles peasekretär Margus Lopp. Akadeemia ees seisavad mitmed väljakutsed olukorras, kus kogu konsortsiumi (sh kirjastus ja Underi ja Tuglase kirjanduskeskus) eelarve on jätkuvalt vaid 1,7 mln eurot, kuid ülesannete maht ja keerukus on kiiresti suurenenud.