Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu aastakoosolek

15.04.2015

15. aprillil 2015 toimus akadeemia saalis (Kohtu tn 6 Toompeal) üldkogu aastakoosolek. Akadeemia üldkogu kevadised kogunemised on traditsioonilised aruandekoosolekud, kus tehakse kokkuvõtteid möödunud aasta tegevuse kohta. Sel korral lisandus nn tavaülevaatele ‒ akadeemia kui terviku ja osakondade tegevusaruannetele, möödunud majandusaasta finantstegevuse ja eelarve kinnitamisele ‒ ka akadeemia uue juhatuse esimese nelja kuu (122 päeva) töötulemuste (enese)kriitiline ülevaatamine, mis keskendus tuumikülesannetena sõnastatud väljakutsetele ‒ akadeemia teisenevale funktsioonile ja positsioonile muutuvas Eesti ühiskonnas või ka maailmas laiemalt.

Üldkogu tervitas riigikogu kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv, kes edastas ka vastse haridus- ja teadusministri Jürgen Ligi poolt sõnastatud esmase ülesande ‒ ministeerium asub tööle selle nimel, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine jõuaks reaalselt 1%-ni SKP-st. Laine Randjärv soovis akadeemikutele fantaasiat ja julgust, et Eesti riigi ja ühiskonna heaolu arendavad ‒ sh ka kõige utoopilisemad ‒ ideed saaks vormistatud meie igapäevaelu osaks.

Kokkuvõtte akadeemia 2014. aasta tegevusest tegi president Tarmo Soomere. Täpselt neli kuud tagasi 15. detsembril 2014 toimus akadeemia juhatuse koosolek, kus osalesid aastail 2009–2014 töötanud juhatuse liikmed ja alates 2014 ametisse astunud juhatuse liikmed, kes võtsid üle vastutuse edasise töö ja arengute eest akadeemias. Esmaseid sihte väljendas president oma inauguratsioonikõnes (28. jaanuaril 2015), öeldes, et lisaks kohustustele teadusmaastikul on fundamentaalselt muutunud akadeemia roll ühiskonnas tervikuna. Pidupäeval lausutud sõnadest on tänaseks kujunenud igapäevase töö järjekindel sisu. Reaalne koostöö ühisosa otsimiseks ja leidmiseks käib erinevatel tasanditel – ülikoolide, teadusasutuste, valitsuse, riigikogu, erasektori ning teistega, samuti meediaga. Koostöös ülikoolidega on kavandamisel teaduse populariseerimise praktilise kursuse ‒ kolme minuti pikkuste loengute konkursi korraldamine Eesti avalik-õiguslike kõrgkoolide doktorantidele ja noorteadlastele (projekt saab toetust ETAg-i teaduse populariseerimise meetmest). Samuti on kavas  hakata regulaarselt korraldama ajakirjanikele teadushommikuid akadeemias (esimene teadushommik toimub maikuus).

President Soomere sõnul oli 2014 muutuste aasta. Uue juhatuse üheks esimeseks eesmärgiks ‒ sisuliste uuenduste eelduseks ‒ on olnud kuvandi muutmine, akadeemia nähtavuse suurendamine, ühiskonnale avanemine. Kommunikatsiooni tõhustamiseks on kasutusele võetud ka nn uue meedia argipäevased töövahendid ‒ akadeemia Facebooki lehekülg, veebipõhine päevik kodulehel ning foorumikeskkond, kus akadeemikutel on omavahel võimalik mõtteid ja arvamusi vahetada. Kaasaegsete kommunikatsiooni-vahenditega kaasnevale fragmentaarsusele ja pinnapealsusele vastandiks või täienduseks peab aga kuvandit toetama sisuloome kõige sügavamas, nõudlikumas ja põhjalikumas mõttes. “Kuigi võime mõnevõrra valida, kuhu täpselt teadlased ja akadeemia end ühiskonnas positsioneerivad, oleme selle ühiskonna lahutamatu osa, seal toimuvate protsesside peegeldus ja, mis seal salata, teatavas mõttes ka läbilõige,” kirjutab akadeemia president Tarmo Soomere vahetult enne aastakoosolekut ilmunud “Eesti teaduste akadeemia aastaraamatu XX (47) 2014” eessõnas ning jätkab: “Kui tahame aidata kaasa ühiskonna edukale toimimisele, peame olema avatud ühiskonna suunas; eelkõige mõistma, mida ühiskond teadlaskonnalt ja teaduselt ootab”. See on selge suund, mille poole akadeemia fokuseeritult liigub. Heaks näiteks on siin koostöö ministeeriumidega, et ühiskonna reaalseks teenimiseks välja arendada süvauuringute instituudi (SUI) teemapõhine uurija-professuur. “Õhinapõhiselt” on SUI juures tööd teinud teadlaskarjääri, tippkeskuste meetme ja teaduse rahastamise strateegia töörühmad, kelle teaduslikku tipptasemel kompetentsi ja analüüse on arvestatud ka erinevate strateegiate väljatöötamiseks riigi tasandil. Soomere sõnul on ühiskonna kui terviku areng väljakutsete ahel, ka akadeemia ei tohiks selles ahelas sulguda üksnes ühiskonna teenimise paradigmasse, vaid minema vastutuses kaugemale ning olema valmis liidri või nn vedurijuhi positsiooni ühiskonnas kandma.

Riigi ja akadeemia koostöökogemusest Kuningliku Ühingu (The Royal Society) eeskujul tegi aastakoosolekul ettekande “The UK Royal Society: its relationship with science and the UK Government” akadeemia välisliige Steven R. Bishop (Londoni Ülikooli Kolledži professor). Lisaks vääristasid üldkogu aastakoosolekut teaduslikud ettekanded 2015. aasta teaduspreemia laureaatidelt pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest: “Mittelineaarne dünaamika ja komplekssüsteemid” akadeemik Jüri Engelbrecht; “Mis tehtud, mis tegemata” akadeemik Anto Raukas.

Akadeemia 2014. aasta tegevuse aruande esitasid osakondade juhatajad: Jaak Aaviksoo, Jakob Kübarsepp, Toomas Asser, Urmas Varblane ja president Tarmo Soomere. Akadeemia 2014. aasta finantstegevusest ja 2015. aasta eelarvest kõneles peasekretär Margus Lopp. Lisaks oli arutusel küsimus akadeemikutasude määramisest järgnevaks perioodiks, samuti võeti vastu otsus kuulutada välja 4 akadeemia välisliikme vakants valimiste korraldamiseks 2. detsembril 2015 toimuval üldkogu istungil.

Sõna võtsid: akadeemik Ain-Elmar Kaasik, kes kõneles inimvara kvaliteedist ja kvantiteedist Eesti riigis (alustades demograafilisest olukorrast, depopulatsioonist, immigratsioonist, töö- ja tööjõupuuduseni välja), kutsudes akadeemiat välja kujundama pikaaegset nägemust probleemide leevendamiseks; akadeemik Ene Ergma, kes rääkis murettekitavast trendist kõrgkoolides, kus suurem osa tudengitest piirdub vaid esimese ‒ bakalaureuse ‒haridusastme läbimisega, magistrikraadini jõudmata, mis on otseselt seotud ühiskonna kvaliteeti ja arengut piiravate ohtude ning riskidega, kutsudes akadeemiat oma pädevusi rakendama, et neid riske kõrghariduse tugevdamise kaudu maandada.

Aastakoosoleku päevakava vt: http://www.akadeemia.ee/et/tegevus/uudised/uritused/20150331010001/