Avalik arutelu erakondadega

06.03.2015

20. veebruaril 2015 korraldas Eesti Teaduste Akadeemia akadeemilisele üldsusele kohtumise riigikogu 2015. a valimistele täisnimekirja esitanud erakondade esindajatega, et diskuteerida Eesti konkurentsivõime tõstmise ning teaduse ja kultuuri edendamise võimaluste üle.

Väitlusel osalesid:
•    Imre Mürk ‒ Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
•    Mart Meri ‒ Sotsiaaldemokraatlik Erakond
•    Urmas Sutrop ‒ Eesti Reformierakond
•    Liisa-Ly Pakosta ‒ Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
•    Margus Maidla ‒ Eesti Vabaerakond
•    Aadu Must ‒ Eesti Keskerakond

Arutelul oselenud akadeemilist seltskonda tutvustas akadeemia peasekretär Margus Lopp. Osalesid: Ülle Jaakma ‒ Eesti Maaülikooli teadusprorektor; Mart Kalm ‒ Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor; Marco Kirm ‒ Tartu Ülikooli teadusprorektor; Katrin Niglas ‒ Tallinna Ülikooli teadusprorektor; Margus Pärtlas ‒ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor; Andres Koppel ‒ Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees; Indrek Reimand ‒ Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler; Taivo Raud ‒ Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja. Väitlust juhtisid Indrek Treufeldt ja akadeemik Margus Lopp.

Arutelu avas akadeemia president Tarmo Soomere. Oma lühisõnavõtus viitas ta arenenud ühiskondadele, kus areng ja ühiskonna heaolu on otseselt seotud tugeva teadusarenduse ja ülikoolidega. President rõhutas, et “Teadmistepõhise Eesti” ‒ teadus- ja arendustegevuse strateegia ‒ kvintessents seisneb suuresti selles, et ülikoolid hakkaksid pakkuma Eesti riigile, ettevõtetele, praktikutele korralikku teadmis- ja teaduspõhist teenust. Samas tunnistas ta, et maailmas on see nn eilne päev, ning tõi näiteks Põhjamaad ja Taani, kus on juba ülikooli seaduses sõnastatud, et ülikoolid ja teadus peavad riiki mitte pelgalt teenima, vaid ühiskonna veduriks olema. “Teaduse, ülikoolide ja innovatsiooni muutumine ühiskonna veduriks peab sündima nüüd valitava riigikogu valitsemise ajal, muidu oleme maailma arengust tõsiselt maas,” lisas president oma sõnumile.

Iga erakonna esindajale anti 4‒5 minutit oma põhiseisukohtade ning võimalike arengustsenaariumide lühitutvustamiseks.

Imre Mürk ‒ Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna põhiseisukohad:
•    Teaduspoliitikat kujundada koostöös teadlastega;
•    TAN-i tegeliku töörežiimi saavutamine;
•    Doktoranditoetus tõsta 80 protsendini Eesti keskmisest palgast, et tagada doktorantidele võimalus pühendumiseks;
    Arendada ülikoolide ja ettevõtete koostööd;
    Ettevõttesiseste teadusuuringute toetamine EAS-i grantidega, kus ülikoolid oleksid nn orgaanilised partnerid.

Mart Meri ‒ Sotsiaaldemokraatliku Erakonna põhiseisukohad:
    Eesti teadus hetkel mõneti paradoksaalses olukorras, kus teaduse võimekus on hea, kuid jätkusuutlikkus kehv ‒ peamised väljakutsed seisnevad selles, kuidas taolisi anomaaliaid pehmendada.
    Arvestada tuleb Eesti väiksusest tingitud objektiivsete parameetritega, mis ilmnevad ka teaduse ja ettevõtluse seostes. Rahvusvahelises võrdluses on meie ettevõtted väga väikesed ning nende teadusmahukas tegevusulatus seetõttu teatud piirangutega.
    Kõige olulisem väljakutse on ühiskondlik kokkulepe, mis väljendaks, mida Eesti ühiskond teaduselt ootab, mida riik vajab ning mida Eesti teadlased suudavad ühiskonnale pakkuda; samuti seda, kuidas tagada Eesti võimekus kokkuleppe täitmiseks.

Urmas Sutrop ‒ Eesti Reformierakonna põhiseisukohad:
    Teaduspoliitiliseks eesmärgiks on ühelt poolt see, et Eesti teadus oleks tugev, ning teiselt poolt see, et meie ühiskond oleks rikkam ja kõigi heaolu suurem;
    Teadlaste töö peab viima majandust edasi;
    Teadust ja kõrgharidust ei vaadelda eraldi, need kuuluvad olemuslikult kokku;
•    Teaduses kriisi pole, kuid muutused on vajalikud.

Liisa-Ly Pakosta ‒ Erakonna Isamaa ja Res Publica Liidu põhiseisukohad:
    Aluseks on “Teadmistepõhise Eesti” strateegias kirja pandud eesmärk, et teaduse rahastus jõuaks 1%-ni SKT-st (praegu 0,8%);
•    Tööturuga ühildamine;
•    Detailsed meetmed eesti keele, sh tõlkekeele, arendamiseks ning eraldi stipendium eestikeelsetele doktoritöödele;
    Oluline on teadustegevuse vabadus, sekkumised tuleb hukka mõista (näiteks peavad olema vabalt lubatud maavarade uuringud jmt).

Margus Maidla ‒ Eesti Vabaerakonna põhiseisukohad:
    Laiem plaan ‒ teaduse kui institutsiooni rolli ja tähenduse kaardistamine ühiskonnas;
•    Reaalsed poliitilised-korralduslikud meetmed, kus teadusesse panustamine on imperatiiv, et jõuliselt ja kiiresti arenevas maailmas säilitada jätkusuutlikkus;
    Investeering teadusesse on strateegiline, mis on võrreldav kaitsekuludega;
•    Konkreetne meede: tulumaksuvabastus nendele ettevõtetele, kes investeerivad tehnoloogiasse ja innovatsiooni.

Aadu Must ‒ Eesti Keskerakonna põhiseisukohad:
•    Eesti teadus on kriisis, sh struktuurses kriisis;
    Ülikoolide vastutus on laiapinnaline, ülikoolid on juba tegemas ka struktuurimuudatusi;
•    Rahvusteadused on krooniliselt alarahastatud;
•    Kui Eesti teadus langeb Euroopa keskmisele tasemele, siis muutume Euroopa provintsiks ning meie jätkusuutlikkus rahvusriigina muutub kahtlaseks.

Diskussioonis arutati lähemalt osalusdemokraatia ja ühiskondliku kokkuleppe, teaduse populariseerimise, riigile vajalike tuumkompetentside määratlemise, akadeemilise karjääri võimaluste, riigihangete süsteemi ning bürokraatia vohamise, teadlaskonna ja parlamentaarse töö sidustatuse ning riigikogu kompetentsuse tõstmise, avalik-õiguslike ülikoolide võrdse kohtlemise, arengufondi tegevuse tõhustamise ja muutmise, samuti teaduse rahastuse teemade üle (sh baasrahastuse suurendamise ja projektipõhisuse vähendamise, struktuurfondidest väljumise ja eurotoetustest võõrutamise ning ligikaudu 30 miljoni puuduva euro üle, et saavutada teaduse rahastamise 1%-ne osakaal SKT-st).

Aruelu oli otseülekandena akadeemia kodulehelt jälgitav ning on samas järelvaadeldav: https://www.youtube.com/watch?v=FWdEXf-cnQ8