Eesti Teaduste Akadeemia teaduspäevad Saaremaal

26.05.2014

22.-23. mail toimusid iga-aastase ürituse -- 1999. aastal alguse saanud Akadeemia teaduspäevad maakondades -- raames juba teistkordselt teaduspäevad Saaremaal. Esimesed teaduspäevad Saaremaal viidi läbi 2001. aastal.

Ettekannete päeval Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumis tervitasid kuulama kogunenud huvilisi Saare maavanem Kaido Kaasik ja Akadeemia asepresident Jüri Engelbrecht. Ettekanneteks said sõna akadeemikud Enn Tõugu, Urmas Varblane, Tarmo Soomere, Valter Lang, Jaan Einasto, Martin Zobel, Mihkel Veiderma ning uurija-professor Rein Ahas. Ürituse esimest poolt juhtis pr Maie Meius sihtasutusest Ülikoolide Keskus Saaremaal ja teist poolt akadeemik Urmas Varblane.

Enn Tõugu kõneles oma ettekandes „Pahandused küberruumis“ ohtudest, mis varitsevad virtuaalses maailmas, sõltuvusest küberruumist, pahavarast, küberrelvadest ning nende keerukuse kasvust. Urmas Varblane selgitas ettekandes „Euroopa raha võlu ja valu“, miks Euroopa meile üldse raha annab, mida me sellega teeme, mis saab siis, kui seda raha enam ei anta ning kuidas sõltuvust vähendada. Tarmo Soomere ettekanne „Ranniku ja laine dialoog“ rääkis maa ja mere keerulistest suhetest ning sellest, kuidas meri reageerib kliimamuutustele. Valter Langi ettekanne „Läänemeresoome lätetel“ tutvustas uusi arenguid eestlaste juurte uurimisel, akadeemik Jaan Einasto „Maailma ehitus ja areng“ kardinaalselt maailmapilti muutnud tumeaine avastamist Universumis ning Martin Zobeli „Elurikkuse uurimine praegu ja tulevikus“ Eesti looduses viimase 70 aasta jooksul toimunud tohutuid muutusi. Rein Ahase ettekanne „Kuidas mobiiltelefonid aitavad ühiskonda juhtida?“ kõneles nutitelefonide revolutsioonist ning sellest, et kaasaja ühiskonda pole võimalik enam ilma digitaalset maailma tundmata mõista ega juhtida. Mihkal Veiderma rääkis Kuressaares sündinud isotsüaniidide keemia rajaja Akadeemia välisliikme Ivar Karl Ugi elukäigust ja karjäärist.

Päev lõppes giid Riida Kase juhtimisel ringkäiguga ajaloolise väärtusega Kudjape kalmistul, mille teevad eriliseks krüpthauad ja sepistatud aiad. Seal asetati lilled akadeemik Aleksander Paldroki ja doktor Ants Haaveli kalmule.

Teisel päeval jätkati suviselt palaval Saaremaal Rootsi firma Sporrong Eesti OÜ külastusega, kus sekretär-administraator Sirle Merisalu juhtimisel tutvuti rinnamärke, medaleid, mansetinööpe, lipsunõelu, karikaid jms valmistava ettevõtte tootmisprotsessiga. Vilunud käsitööliste ja kaasaegse tehnoloogia koostoimel pakutakse väga kvaliteetset käsitööd. Edasi sõideti Angla Tuulikumäele, külastati uut pärandkultuurikeskust, mille arvukates töötubades on võimalik omandada rahvuslikke käsitööoskusi, osaleda rahvakultuuri tutvustavatel üritustel, maitsta Angla rukkileiba jne. Keskuse peremees Alvar Sagur juhtis mõnusas saare murdes ja saare naljadega läbipikitud ekskursiooni. Teel Maasilinna linnusesse külastati ka 14. sajandist pärinevat Põhja-Euroopa pärliks nimetatud Karja kirikut, kus on säilinud keskaegsed raidskulptuurid, unikaalsed võlvi- ja seinamaalingud. Maasilinnas oli võimalus näha restaureerimise käigus välja kaevatud suures osas säilinud kindluse esimene korrus ning värav, osaliselt on alles ka linnuse teine ja kolmas korrus. Saaremaa külastuste seeria lõppes alumiiniumpaatide ehitusega tegelevas ja rahvusvaheliselt tuntud firmas Alunaut OÜ. 2014. aasta Saare maakonna aasta ettevõtte juht Mark Muru kõneles akadeemikutele oma ettevõtte ajaloost ning sihtidest ning viis läbi ekskursiooni.

Peale ettekandjatena nimetatute osalesid Saaremaa päevadel veel akadeemikud Arvi Freiberg, Ain-Elmar Kaasik, Margus Lopp, Peeter Saari – kokku kaksteist akadeemikut.