Eesti Teaduste Akadeemia seminar "Riigi kui komplekssüsteemi analüüsitavusest" 20. aprillil 2010

22.04.2010

Seminari peaettekande tegi akadeemik Leo Mõtus „Kas pool rehkendust tagab jätkusuutlikkuse?“ Paneeldiskussioonist, mida juhatas akadeemik Jüri Engelbrecht, võtsid osa akadeemikud Mart Ustav, Jaak Aaviksoo, Ain-Elmar Kaasik ja Urmas Varblane. Osalejaid oli ca 50.

Leo Mõtuse ettekande peaeesmärk oli arutelu komplekssüsteemide (ilmneva) käitumise analüüsimeetodite üle minevikus ja tulevikus, põhirõhuga erinevate abstraktsiooniastmega mudelite koosmõju uurimisel ja agentmudelite kasutamise otstarbekuse hindamisel. Hulk näiteid eksisteerivatest iseorganiseeruvatest agentmudelitest ja nende praktilisest kasutamisest USA erinevates asutustes  illustreerisid agentmudelite võimsust komplekssüsteemide uurimisel. Küsimus, kuidas puudutab see kõik Eestit, oli aluseks järgnevale diskussioonile.

Lisaks oli seminari ettevalmistuse käigus ka osavõtjatele esitatud hulk küsimusi riigi kui terviku ning selle kui komplekssüsteemi analüüsi olulisuse kohta.

Diskussioon tõstis esile palju probleeme: sotsiaalse süsteemi ja biosüsteemi sarnasuse võimalikkuse analüüsil, alamsüsteemide (olgu selleks börs, ülikool, teadlasrühm või majandusharu) modelleerimisel, info hankimisel alamsüsteemide ja nende omavaheliste seoste kohta, jne. Majanduse näitel väideti, et Eesti kui väikeriigi protsessid on äärmiselt mittelineaarsed. Kõlama jäi ka sotsiaalse süsteemi primaarne eesmärk – ellujäämine. Kuna taolises süsteemis on algtasandil tegemist indiviididega ja nende otsustega, siis on äärmiselt olulised ka väärtushinnangud. Mitmes sõnavõtus leidis toetust idee sõltumatu analüüsikeskuse vajalikkusest.

Kokkuvõttena saab öelda järgmist. Riigi kui komplekssüsteemi mudeli loomine pole eesmärk omaette, oluline on aga aru saada komplekssüsteemide käitumise põhimõtetest, nagu tagasiside erineva abstraktsioonitasemega mudelite (alamsüsteemide) vahel, süsteemi ja alamsüsteemide interaktiivse seose olulisus, süsteemi (globaalse) käitumise tahtliku muutmise vajadus, arvestades süsteemi tundlikkust algtingimuste väikestele muutustele, jne.

Riigi analüüsitavuse parandamine eeldab kindlasti süsteemse hariduse tõhustamist ja interdistsiplinaarseid teadusuuringuid (eriti komplekssüsteemide kontekstis), aga ka e-riigi kontseptsioonide edasiarendamist arvestades maailmas saadud uusi tulemusi komplekssüsteemide uurimisel. Kõigeks selleks on Eestis head  võimalused olemas, kui saaks üle (loodetavasti ajutisest) mõttekrambist teadusuuringute koordineerimisel ja riigistruktuuride juhtimisel.
 
Jüri Engelbrechti avasõna slaidid leiate siit.
Leo Mõtuse ettekande slaidid leiate siit.
Robert Kitti (Swedpank) lühiessee leiate siit.
Lisainfo OECD foorumist komplekssüsteemide rakenduste kohta:
http://www.oecd.org/dataoecd/44/41/43891980.pdf.