TeaMe+ programmi tegevused

 

 
Akadeemia osaleb TeaMe+ tegevuses nr 7: Teaduse järelkasvu arendamine ja ühiskonna arenguprotsesside (sh erinevate poliitikate) kujundamine teaduspõhiseks ja läbipaistvaks.

TEGEVUSED 2017

Alategevus 7.1 – NOORTE TEADLASTE ARENDAMINE 
  • 04. jaanuaril 2017 toimus akadeemias Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmete koosolek.  Otseülekande tegi Novaator: http://novaator.err.ee/l/akadeemia2016
  • 04. jaanuaril 2017 toimus akadeemias Eestist väljaspool õppivate/töötavate noorteadlaste ümarlaud, arutusel oli Eestist väljaspool tegutsevate noorteadlaste konverents II korraldamine 2018. aastal.
  • 10. aprillil 2017 toimus akadeemias kogumiku "Teadus kolme minutiga" esitlus.
  • 31. mail 2017 toimus akadeemias Eesti Noorte Teaduste Akadeemia pidulik avamine.
  • 27. oktoobril 2017 toimub kolme minuti loengute konkursi galaõhtu akadeemia saalis.
Alategevus 7.2 – TEADLASTE AVATUD DIALOOG ÜHISKONNAGA
  • 09. veebruaril 2017 toimus koostöös Eesti teadusajakirjanike seltsiga kohtumine meedia esindajatega. Salongseminari teemaks oli "Vaatlusi maailmale teaduskirjaniku seisukohalt" - esines Tiit Kändler (kes pälvis hiljuti Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest). Toimus mõttevahetus.
  • 19. mail 2017 toimus koostöös Eesti teadusajakirjanike seltsiga kohtumine meediaesindajatega. Fookuses oli küsimus: milliste näitajate järgi hinnata olukorda teadusajakirjanduses? 
  • 08. juunil 2017 toimus akadeemias teaduspärastlõuna, mille fookusteemaks on jätkusuutlikud teadlaskarjääri
    mudelid Eestis.

TEGEVUSED 2016

Alategevus 7.1 – NOORTE TEADLASTE ARENDAMINE. Tegevuse eesmärgiks on noori teadlasi inspireerida, toetada, koolitada, võrgustada ja kaasata akadeemia tegevustesse, et erinevate põlvkondade seotuse ning sisulise koostöö kaudu reaalselt panustada Eesti teaduse ja ühiskonna jätkusuutlikkusse ja tulevikku.

Noorte teadlaste tegevuse sidumine Eesti Teaduste Akadeemiaga (noorteadlaste akadeemia loomine akadeemia osana). Pilootprojekt: “Eestist väljaspool tegutsevate noorteadlaste konverents” 6. jaanuaril 2016.

TEADUSE POPULARISEERIMISE KURSUSED (II) ‒ kolme minuti loengute konkurss 2016 Eesti avalik-õiguslike kõrgkoolide doktorantidele ja noorteadlastele. Võiduloengutest kujuneb koostöös ERR-i haridussaadete toimetuse ning veebiportaaliga Novaator saatesari “Teadus kolme minutiga”. 
  • INFO-KOOLITUSSEMINARID: 29. august TALLINNAS Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu tn 6 Toompeal); 30. august TARTUS Eesti Biokeskuse saalis (Riia mnt 23).
  • Koolitus sisaldas: teaduse populariseerimise kursuste ja konkursi lühitutvustust; akadeemia presidendi Tarmo Soomere tervitust ja ettekannet KUIDAS VIIA TEADLASE SÕNUM KUULAJA-VAATAJANI ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli juhataja, dotsent Peeter Raudsepa koolitust - mille eesmärgiks on ülevaate andmine kõne klassikalisest ülesehitusest, kõnelemisest kui psühhofüüsilisest tegevusest ja avaliku kõnelemise psühholoogiast. Koolitus koosnes loengust ja praktilistest harjutustest.
  • TEADUS 3 MINUTIGA FINAAL-GALAÕHTU 23. septembril 2016 akadeemia saalis (galaõhtu on järelvaadeldav ERR Novaatoris). Esines 17 noort teadlast. Žürii valis välja kuus võiduloengut, mille klipid jõudsid ETV suurde eetrisse saatesarjana TEADUS 3 MINUTIGA:
  • Juri Essi – 16. november kl 14.30
  • Katre Juganson – 23. november kl 14.30
  • Kristi Krebs – 30. november kl 14.30
  • Rain Kuldjärv – 7. detsember kl 14.30
  • Sander  Paekivi – 14. detsember kl 14.30
  • Ragnar Saage – 28. detsember kl 14.30
ETV eetris oli 22. detsembril 2016 kl 21.40 (kordus 23. detsembril kell 13) ka koondsaade KOLME MINUTI VÄLJAKUTSE noorte teadlaste miniportreedest ja konkursist tervikuna.

Alategevus 7.2 – TEADLASTE AVATUD DIALOOG ÜHISKONNAGA. Tegevuse eesmärk on rakendada Eesti Teaduste Akadeemia pädevusi Eesti konkurentsivõime tõstmiseks ning teaduse, hariduse ja kultuuri edendamiseks.

Kohtumised meedia esindajatega ‒ teadushommikud ja pärastlõunad akadeemias. Akadeemia on alustanud kohtumiste sarja, et võimalikult vahetus, akadeemiliselt vabas ning inspireerivas õhkkonnas (hommikukohvi või teaduspärastlõuna formaadis) viia kokku meedia esindajad erinevate akadeemiliste ringkondade ning ühiskondlik-poliitiliste osapooltega, vahetamaks mõtteid ühiskonnas olulistel teemadel. Kohtumiste üldiseks teemaks on TEADUS ja ÜHISKOND ning peamiseks eesmärgiks ühisosa leidmine võimalikult laia tervikpildi raames.
  • 12. veebruaril 2016 toimus teadushommik teemal RAHVASTIKURÄNNE EESTIS ja MAAILMAS. Esinesid Tiit Tammaru ‒ Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor ja Rein Ahas ‒ Tartu Ülikooli inimgeograafia professor. Mõttevahetuses osales Ruth Annus ‒ siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja.
  • 21. aprillil 2016 toimus teaduspärastlõuna, mille teemaks oli: TEADUSRAHA: TRADITSIOONILINE KULU või INVESTEERING RIIGI TULEVIKKU? Kohtumise eesmärgiks oli lahti mõtestada väärtusahela teadus–kõrgharidus–majandus toimimise iseärasused, kitsaskohad ja peidetud võimalused meie ühiskonnas. Osalema olid kutsutud akadeemia juhtkonna esindajad, ülikoolide teadusprorektorid, riigikogu kultuuri- ja majanduskomisjoni ning teaduse ja innovatsiooni toetusrühma esindajad, valitsuse ja ministeeriumide (teadus)nõunikud, ETAg-i ja meedia esindajad.
  • 02. juunil 2016 toimus akadeemias teaduspärastlõuna, kus jätkasime aprillis alustatud mõttevahetust teemal: TEADUSRAHA: TRADITSIOONILINE KULU või INVESTEERING RIIGI TULEVIKKU? Oma nägemuse "Kompleksne kestlik majandusmudel" esitas Robert Kitt – Swedbanki juhatuse esimees, peadirektor Eestis, osales majandusekspert Kristjan Lepik.
  • 14. juunil 2016 toimus kohtumine meedia esindajatega. Osalesid Eesti teadusajakirjanike seltsi liikmed ja kutsutud külalised. Ettekandega ülemaailmsest teaduskommunikatsiooni konverentsist "Public Communication of Science and Technology" (PCST 26.-28.aprillil Istanbulis) esinesid Eesti Geenivaramu teabejuht Annely Allik ja Eesti Teadusajakirjanike Seltsi liige Arko Olesk. Ettekannetele järgnenud arutelus olid kõne all teaduskommunikatsiooni teemade käsitlemise võimalused 2016. a suvel Eestis toimuval arvamusfestivalil.
  • 12. oktoobril 2016 toimus kohtumine meedia esindajatega. Osalesid Eesti teadusajakirjanike seltsi liikmed ja kutsutud külalised. Sissejuhatava sõnavõtuga esines seltsi esimees Priit Ennet. Ajalehe Postimees teadustoimetaja Riin Aljas rääkis Postimehe teadustoimetuse loomisest, esimestest töökuudest ja tulevikuplaanidest. Ettekandele järgnenud arutelus oli kõne all võimalik koostöö Eesti teadusagentuuriga.
  • 10. novembril 2016 toimus Eesti teadusajakirjanike seltsi 25. aastapäevale pühendatud kohtumine. Osalesid seltsi liikmed ja kutsutud külalised. Ettekandega seltsi ajaloost esines selle asutajaliige ja esimene esimees Indrek Rohtmets. Tähelepanekuid teadusajakirjanduse arenguvõimalustest nii meil kui mujal refereeris Tiit Kändler. Arutelus osales ja möödunud aegu meenutas Ülo Vooglaid. Seltsi tänapäevast ja tulevikuplaanidest rääkisid Aare Baumer, Andi Hektor, Tiit Kändler, Ulvar Käärt ning esimees Priit Ennet. 
Regulaarsed kohtumised poliitikutega ‒ PolicyLabi-laadse töötoa ellukutsumine Eestis (PolicyLab on Londoni Kuningliku Ühingu üks tegevustest, mis koondab regulaarseid kohtumisi ja diskussioone teadlaste ja poliitikutega).
  • 09. juunil 2016 toimus kohtumine poliitikutega teemal "Kliimamuutused kui teadusteema ja poliitilise debati objekt". Põhiettekandega esines Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere. Arutelust võtsid osa Riigikogu majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi ja Pärnu Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige Silja Kikerpill. 
  • 26. oktoobril 2016 toimus kohtumine poliitikute ja meedia esindajatega ‒ teaduspärastlõuna, mille teemaks on: INSENERITEADUSED EESTIS ja MAAILMAS. Fookuses: Inseneriteadused kui osa innovatsiooniprotsessist; Inseneeria roll ja tähendus ühiskonnas; Kaasaegne tehnikakultuur ning -haridus; Ettevõtjate ootused inseneridele ja inseneriteadustele; Arvuti soovituste ja kaine mõistuse tasakaal. Mõttevahetuses osalesid akadeemik Jakob Kübarsepp, ehituskonstruktor Tõnu Peipman, suurettevõtja Heiti Hääl, TTÜ professorid Malle Krunks, Mart Min, Jaan Raik ja Arvi Hamburg (kes on ka Eesti inseneride liidu president). Külas oli Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse peadirektori asetäitja Maive Rute. Teaduspärastlõunat modereeris akadeemia president Tarmo Soomere.