Kronoloogia


1938–2014
 
1938
28. jaanuar – Riigihoidja pani maksma ja kuulutas dekreedina välja “Eesti Teaduste Akadeemia seaduse”.
13. aprill – Riigihoidja kinnitas esimesed 12 Eesti Teaduste Akadeemia liiget, neist 6 humanitaarteaduste sektsiooni (Edgar Kant, Oskar Loorits, Julius Mark, Hendrik Sepp, Gustav Suits, Jüri Uluots) ja 6 loodusteaduste sektsiooni (Hugo Kaho, Paul Kogerman, Aleksander Paldrok, Ludvig Puusepp, Karl Schlossmann, Ernst Öpik). Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks nimetas Riigihoidja Karl Schlossmanni.
20. aprill – Tartu Ülikooli nõukogu saalis toimus Eesti Teaduste Akadeemia täiskogu esimene istung. Täiskogus toimunud valimisel valiti Akadeemia abipresidendiks Julius Mark, sektsioonide juhatajaiks Edgar Kant ja Paul Kogerman.
22. oktoober – Tallinnas Kaubandus-Tööstuskoja saalis avati pidulikult Eesti Teaduste Akadeemia.
19. detsember –  Akadeemia täiskogu otsustas registreerida Loodusuurijate Seltsi ja Õpetatud Eesti Seltsi Eesti Teaduste Akadeemia juurde.

1939
22. veebruar – Akadeemia täiskogus valiti Teaduste Akadeemia auliikmeks Vabariigi president Konstantin Päts.
27. veebruar – Akadeemia täiskogu otsustas lugeda Loodusuurijate Seltsi Eesti Teaduste Akadeemia juures registreerituks alates 10. veebruarist 1939. a.
20. märts – Akadeemia täiskogu otsustas lugeda Akadeemilise Ajaloo Seltsi Eesti Teaduste Akadeemia juures registreerituks alates 10. märtsist 1939. a.
8. mai – Akadeemia täiskogu otsustas asutada Eesti Koduuurimise Seltsi ja registreerida selle põhikiri Akadeemia juures.
15. mai – Akadeemia täiskogu valis Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks (loodusteaduste sektsiooni) Teodor Lippmaa. Vabariigi President kinnitas Teodor Lippmaa valimise Akadeemia liikmeks 9. juunil.
27. oktoober – Täiskogu kinnitas Akadeemia regulaarse põhiväljaande nimetuseks “Eesti Teaduste Akadeemia Aastaraamat” (Annales Academiae Scientiarum Estonicae). Esimene Aastaraamat ilmus 1940. aastal.
 
1940
26. aprill – Akadeemia täiskogus valiti Teaduste Akadeemia auliikmeks Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner.
17. mai – Akadeemia täiskogu võttis humanitaarteaduste sektsiooni ettepanekul vastu otsuse asutada Eesti Teaduste Akadeemia juurde Eesti Murdeuurimise Instituut.
17. juuli – Vabariigi President andis dekreedina välja “Eesti Teaduste Akadeemia likvideerimise seaduse”, millega alates 20. juulist 1940. a. Eesti Teaduste Akadeemia seadus kuulutati kehtetuks ja Akadeemia tegevus lõpetati.
 
1945
28. juuni – Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja Eestimaa KP KK määrusega otsustati taastada Eesti Teaduste Akadeemia, kujundades selle Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Teaduste Akadeemiaks. Kujundatava Akadeemia töösserakendamiseks ettepanekute esitamiseks moodustati kuueliikmeline orgtoimkond eesotsas Hans Kruusiga.
13. september – Orgtoimkonna esimees Hans Kruus esitas Rahvakomissaride Nõukogu esimehele ülevaate Teaduste Akadeemia küsimusest Eestis, ENSV Teaduste Akadeemia struktuuri ja põhikirja projektid ning isikute nimekirja, keda võiks arvestada Akadeemia instituutide õpetatud nõukogude koosseisu kujundamisel ning Akadeemia liikmete ja korrespondeerivate liikmete kandidaatide otsimisel.

1946
23. jaanuar – Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu andis määruse organiseerida Eesti NSV Teaduste Akadeemia asukohaga Tallinnas.
5. aprill – Eesti NSV Ministrite Nõukogu kinnitas Eesti NSV Teaduste Akadeemia põhikirja, struktuuri, tegevliikmed ja korrespondeerivad liikmed. Akadeemia struktuuris nähti ette Keskraamatukogu ning neli teadusosakonda ühtekokku 15 uurimisinstituudi, 2 uurimissektori, 5 muuseumi ja 3 teadusseltsiga järgmiselt: Füüsikalis-Matemaatiliste ja Tehniliste Teaduste Osakond (Geoloogia Instituut, Keemia Instituut; Matemaatika, Füüsika ja Mehaanika Instituut; Ehituse ja Arhitektuuri Instituut; Tööstusprobleemide Instituut, Geoloogia Muuseum); Bioloogia- ja Põllumajandusteaduste Osakond (Bioloogia Instituut, Põllumajanduse Instituut, Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut, Metsa Instituut, Zooloogia Muuseum, Loodusuurijate Selts); Meditsiiniliste Teaduste Osakond (Eksperimentaalse Meditsiini Instituut, Tervishoiu ja Kutsehaiguste Instituut, Kliinilise Meditsiini Instituut); Ühiskonnateaduste Osakond (Ajaloo Instituut, Keele ja Kirjanduse Instituut, Majanduse Instituut, Õigusteaduse sektor, Pedagoogika sektor, Eesti Rahva Muuseum, Riiklik Kirjandusmuuseum, Ajaloomuuseum, Õpetatud Eesti Selts, Akadeemiline Emakeele Selts).
    Akadeemia tegevliikmeks kinnitati 14 teadlast: Johann Eichfeld, Aksel Kipper, Paul Kogerman, Alfred Koort, Hans Kruus, Ferdinand Laja, Artur Luha, Ottomar Maddison, Jüri Nuut, Alma Tomingas, Nikolai Tomson, Johann Vaabel, Voldemar Vadi ja Johannes-Voldemar Veski.
    Akadeemia korrespondeerivaks liikmeks kinnitati 10 teadlast: Juulius Aamisepp, Albrecht Altma, Harald Arman, Harald Habermann, Leo Jürgenson, Karl Orviku, Mihkel Pill, Oskar Sepre, Friedebert Tuglas ja August Vaga.
6. aprill – Toimus Eesti NSV Teaduste Akadeemia üldkogu esimene istung, kus valiti Akadeemia presiidium. Eesti NSV Teaduste Akadeemia presidendiks valiti Hans Kruus, asepresidentideks Johann Vaabel ja Aksel Kipper ning akadeemiksekretäriks (vastab praegusele peasekretärile) Jüri Nuut. Osakondade esimeesteks (akadeemik-sekretärideks) valiti Ottomar Maddison (Füüsikalis-Matemaatiliste ja Tehniliste Teaduste Osakond), Johann Eichfeld (Bioloogia- ja Põllumajandusteaduste Osakond) ning Voldemar Vadi (Meditsiiniliste Teaduste Osakond).
31. mai – Tartu Ülikooli juurest anti Teaduste Akadeemia koosseisu Loodusuurijate Selts, Akadeemiline Emakeele Selts ja Õpetatud Eesti Selts.
1. juuli – Kultuurhariduslike Asutuste komitee alt anti Teaduste Akadeemia koosseisu Eesti Rahva Muuseum, Riiklik Kirjandusmuuseum ja Riiklik Ajaloomuuseum.
1. september – Rahvakomissaride Nõukogu alluvusest anti Teaduste Akadeemia alluvusse Tööstuse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (1937. a. loodud Loodusvarade Instituudi järelkäija). 29. detsembril nimetati instituut ümber Tööstusprobleemide Instituudiks.
15.november – Põllumajanduse Instituudi loomiseks andis Põllutööministeerium Akadeemiale üle Kuusiku Põllumajandusliku Uurimisinstituudi, Tooma Soouurimise Instituudi ning Polli Aianduse ja Mesinduse Teadusliku Uurimisinstituudi. Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi loomiseks andis Loomakasvatuse Ministeerium Akadeemia alluvusse Ülenurme sovhoosi, Loomakasvatuse ja Piimanduse Teadusliku Uurimisinstituudi, Piistaoja katsepunkti (Saaremaal) ja Tori hobusekasvanduse.
 
1947
1. jaanuar – Akadeemia koosseisus alustasid tööd: Füüsikalis-Matemaatiliste ja Tehniliste Teaduste Osakonnas – Geoloogia Instituut; Keemia Instituut; Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut; Ehituse ja Arhitektuuri Instituut; Bioloogia- ja Põllumajandusteaduste Osakonnas – Bioloogia Instituut; Põllumajanduse Instituut; Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut.
4. jaanuar – Alustasid tööd Ühiskonnateaduste Osakonna uurimisinstituudid: Ajaloo Instituut, Majanduse Instituut ning Keele ja Kirjanduse Instituut. 1. märtsil, mil jõustus osakonna põhimäärus, kinnitati Majanduse Instituudi nimeks Majanduse ja Õiguse Instituut.
21. jaanuar – Akadeemia presiidium otsustas Meditsiiniliste Teaduste Osakonna raames luua algselt kolme erinevasse instituuti kavandatud uurimistemaatikat koondava teadusasutuse – Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi. Akadeemia Üldkogu kinnitas Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi moodustamise 29. aprillil.
1. veebruar – Alustas tööd Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu.
3. september – Akadeemia presiidium määras ajakirja “Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised” seeriate vastutavad toimetajad, pannes aluse selle ajakirja väljaandmisele. 4.novembril 1947. a. kinnitati “Toimetiste” kodukord, 23. märtsil 1949. a. – toimetuskolleegium. Ajakirja esimene number ilmus 1952. aastal.

1948
14. jaanuar – Asutati Teaduste Akadeemia Varustuskontor.
1. juuli – Tartu Riikliku Ülikooli Geoloogia Muuseumi kogud anti Akadeemia bilanssi. Geoloogia Instituut võttis kogud aktiga vastu. Tartu Riikliku Ülikooli Zooloogia Muuseum anti üle Akadeemia bilanssi. Muuseum arvati Bioloogia Instituudi koosseisu.
   
1949
1. oktoober – Põllumajanduse Instituudi Tooma filiaali baasil asutati iseseisva teadusasutusena Teaduste Akadeemia Maaparanduse ja Sookultuuri Instituut.
 
1950
25. märts – Presiidium vabastas Ministrite Nõukogu vastava otsuse alusel Hans Kruusi Teaduste Akadeemia presidendi ametist arvates 16. märtsist 1950. a.
28. juuni – Presiidium otsustas likvideerida Ühiskonnateaduste Osakonna koosseisu kuulunud Õpetatud Eesti Seltsi.
18. juuli – Üldkogu kinnitas presiidiumi otsuse Hans Kruusi vabastamise kohta Teaduste Akadeemia presidendi ametist.
13. september – Üldkogu valis Teaduste Akadeemia presidendiks Akadeemia tegevliikme Johan Eichfeldi. Majanduse ja Õiguse Instituut nimetati ümber Majanduse Instituudiks. Selle instituudi koosseisu kuulunud õigusteaduse sektorist sai iseseisvalt tegutsev üksus nimetusega Õiguse sektor Ühiskonnateaduste Osakonna juures.
13. oktoober – Ministrite Nõukogu otsusega määrati Akadeemia tegevliikmete arvuks 21 ja korrespondentliikmete arvuks 14.
15. november – Presiidiumi otsusega vabastati Jüri Nuut Akadeemia akadeemiksekretäri ametikohalt.
 
1951
27. aprill – Ministrite Nõukogu muutis osaliselt oma määrust 5. aprillist 1946. a. Eesti NSV Teaduste Akadeemia isikulise koosseisu kinnitamise kohta, lugedes kehtetuks Hans Kruusi kinnitamise Akadeemia tegevliikmeks.
17. juuni – Üldkogus toimus esimene sõjajärgne Akadeemia liikmete valimine. Teaduste Akadeemia tegevliikmeks valiti Nikolai Buzulukov, Arnold Humal, Aleksandr Kiur-Muratov, Feodor Klement, Gustav Naan, Joosep Saat ja Andrei Tšernõšov. Akadeemia korrespondentliikmeks valiti Richard Antons, Aleksandr Dobrjanski, Johannes Heil ja Hilda Moosberg.
    Üldkogu otsusega vabastati Johann Vaabel ja Aksel Kipper asepresidendi ametikohalt. Uuteks asepresidentideks valiti Gustav Naan ja Nikolai Tomson. Akadeemia uueks akadeemiksekretäriks valiti Nikolai Buzulukov. Füüsikalis-Matemaatiliste ja Tehniliste Teaduste Osakonna akadeemiksekretäriks valiti Johannes Heil.
    Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut viidi üle Meditsiiniliste Teaduste Osakonna koosseisust Bioloogia ja Põllumajandusteaduste Osakonna koosseisu. Viimane nimetati ümber Bioloogia-, Põllumajandus- ja Meditsiiniteaduste Osakonnaks. Meditsiiniliste Teaduste Osakond likvideeriti.
 
1952
6. märts – Õiguse sektor Ühiskonnateaduste Osakonna juures viidi üle Ajaloo Instituudi koosseisu.
12. september – Ministrite Nõukogu büroo otsusega muudeti Akadeemia teadusasutuste ja -seltside nimetusi: Füüsika-Matemaatika ja Tehnikateaduste Osakonda kuulunud Tööstusprobleemide Instituut nimetati ümber Energeetika Instituudis; Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut Füüsika ja Astronoomia Instituudiks ning Ehituse ja Arhitektuuri Instituut Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudiks.
    Bioloogia-, Põllumajandus- ja Meditsiiniteaduste Osakonda kuulunud Bioloogia Instituut nimetati ümber Zooloogia ja Botaanika Instituudiks ning Põllumajanduse Instituut Taimekasvatuse Instituudiks.
    Ühiskonnateaduste Osakonna koosseisu kuulunud Eesti Rahva Muuseum nimetati ümber Etnograafia Muuseumiks, Riiklik Kirjandusmuuseum Kirjandusmuuseumiks ning Akadeemiline Emakeele Selts Emakeele Seltsiks.
19. november – Presiidiumi otsusega vabastati Nikolai Tomson Akadeemia asepresidendi ametikohalt.
 
1953
9. juuni – Presiidiumi otsusega vabastati Nikolai Buzulukov Akadeemia akadeemiksekretäri ametikohalt.
5. august – Üldkogus valiti Akadeemia asepresidendiks Akadeemia tegevliige Arnold Humal.
24. detsember – Tähistamaks Fr. R. Kreutzwaldi 150. sünniaastapäeva nimetati Kirjandusmuuseum ümber Fr. R. Kreutzwaldi nimeliseks Kirjandusmuuseumiks.

1954
30. juuni – Üldkogus toimunud valimisel valiti Akadeemia tegevliikmeks Paul Ariste, Harald Haberman, Johannes Heil, Karl Orviku ja August Vaga, Akadeemia korrespondentliikmeks Nikolai Alumäe, Richard Mahl ja Aarne Pung.
    Üldkogu valis Akadeemia presiidiumi uue koosseisu. Akadeemia presidendiks valiti Johann Eichfeld, kellele ühtlasi pandi Bioloogia-, Põllumajanduse- ja Meditsiiniteaduste Osakonna akadeemiksekretäri kohused. Asepresidentideks valiti Gustav Naan (täitis ühtlasi Ühiskonnateaduste Osakonna akadeemiksekretäri kohuseid) ja Arnold Humal, Akadeemia akadeemiksekretäriks valiti Johannes Heil.

1955
18. mai – Presiidiumi otsusega loodi Eesti Geograafia Selts.
23. november – Presiidiumi juurde loodi Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjon. 1965. aastal viidi komisjon Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakonna juurde.
 
1956
1. märts – Ministrite Nõukogu korraldusega seati nimetuse “Teaduste Akadeemia tegevliige” asemel sisse nimetus “akadeemik”.
19. aprill – Ministrite Nõukogu määrusega anti põllumajandusinstituudid koos nende juurde kuuluvate filiaalide ja eksperimentaalbaasidega (Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut, Maaparanduse ja Sookultuuri Instituut ning Taimekasvatuse Instituut v.a. selle instituudi Tallinna Eksperimentaalbaas ja dekoratiivaianduse grupp) Akadeemia alluvusest üle Põllumajanduse Ministeeriumi alluvusse.
    Bioloogia, Põllumajandus- ja Meditsiiniteaduste Osakond nimetati ümber Bioloogia- ja Meditsiiniteaduste Osakonnaks.
7.juuli – Presiidiumi otsusega moodustati Tallinna Eksperimentaalbaasist ja endisest Taimekasvatuse Instituudi dekoratiivaianduse grupist iseseisev asutus nimetusega Tallinna Bioloogiline Eksperimentaalbaas.
3. august – Presiidium võttis vastu otsuse pöörduda Ministrite Nõukogu poole taotlusega anda Hans Kruusile tagasi temalt 1951. aastal ära võetud Akadeemia tegevliikme (akadeemiku) nimetus ja õigused.
29. august – Ministrite Nõukogu tühistas oma määruse 27. aprillist 1951. a. Hans Kruusi väljaarvamise kohta Akadeemia liikmeskonnast, taastades sellega tema õigused akadeemikuna.
12. september – Akadeemia presiidium fikseeris Hans Kruusi akadeemikuõiguste taastamise Ministrite Nõukogu poolt.
 
1957
1. aprill – Tallinna Bioloogilise Eksperimentaalbaasi alusel loodi Bioloogia- ja Meditsiiniteaduste Osakonna koosseisus Eksperimentaalbioloogia Instituut.
24. aprill – Füüsikalis-Matemaatiliste ja Tehniliste Teaduste Osakonna koosseisus loodi iseseisva sektori õigustes Tehniline Katsebaas.
26. september – Üldkogu valis Akadeemia liikmeskonda kolm uut liiget. Akadeemikuks valiti Harri Moora, Akadeemia korrespondentliikmeks valiti Ilo Sibul ja Arnold Veimer.
    Ühiskonnateaduste Osakonna akadeemiksekretäriks valiti akadeemik Joosep Saat, Bioloogia-, Põllumajanduse- ja Meditsiiniteaduste Osakonna akadeemiksekretäriks – akadeemik Harald Haberman.
25. oktoober – Ministrite Nõukogu võttis vastu otsuse hakata Kultuuriministeeriumi, Teaduste Akadeemia ja Kirjanike Liidu ühise egiidi all välja andma ajakirja “Keel ja Kirjandus”. Ajakiri hakkas ilmuma järgmisel aastal.
26. november – Ministrite Nõukogu võttis vastu otsuse hakata Teaduste Akadeemia egiidi all välja andma ajakirja “Eesti Loodus”. Ajakiri hakkas ilmuma järgmisel aastal.
 
1958
19.märts – Akadeemia presiidiumi otsusega loodi Energeetika Instituudi koosseisus iseseisva komisjoni õigustes Teaduste Akadeemia Arvutuskeskus alluvusega presiidiumile.
 
1959
8. jaanuar – Ministrite Nõukogu määrusega loodi Eksperimentaalbioloogia Instituudi juurde Tallinna Botaanikaaed.
28. mai – Üldkogu võttis vastu Akadeemia uue põhikirja. Ministrite Nõukogu kinnitas põhikirja 22. märtsil 1960. a.
 
1960
1. september – Energeetika Instituudi automaatika ja telemehaanika sektori, rakendusmatemaatika ja mehaanika sektori ning sama instituudi koosseisus tegutsenud Arvutuskeskuse baasil loodi Küberneetika Instituut.
20. oktoober – Ministrite Nõukogu määrusega kinnitati akadeemikute arvuks 22 ja Akadeemia korrespondentliikmete arvuks 28.
 
1961
25. jaanuar – Üldkogu valis Akadeemia koosseisu 3 uut akadeemikut ja 13 uut korrespondentliiget. Akadeemikuks valiti Nikolai Alumäe, Richard Antons ja Harald Keres. Akadeemia korrespondentliikmeks valiti Agu Aarna, Gunnar Kangro, Paul Kard, Arnold Kask, Oskar Kirret, Eerik Kumari, Grigori Kuzmin, Heinrich Laul, Viktor Maamägi, Eduard Päll, Hugo Raudsepp, Karl Rebane ja Artur Vassar.
1. detsember – Eksperimentaalbioloogia Instituudi juures asuv Tallinna Botaanikaaed reorganiseeriti iseseisvaks teaduslikuks uurimisasutuseks instituudi õigustes nimetusega Tallinna Botaanikaaed.
 
1962
27. september – Üldkogu tegi muudatusi Akadeemia põhikirja mõnedes paragrahvides, mis puudutasid presiidiumi liikmete valimise korda ja osakondade moodustamist. Ministrite Nõukogu kinnitas muudatused 13. novembril. Tehtud muudatustega kinnitati Füüsikalis-Matemaatiliste ja Tehniliste Teaduste osakonna nimetuse korrigeerimine Füüsika-Matemaatika ja Tehniliste Teaduste Osakonnaks.
 
1963
25. märts – Ministrite Nõukogu korraldusega võeti vastu otsus luua Teaduste Akadeemia süsteemis iseseisev isemajandav asutus Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo otsealluvusega Akadeemia presiidiumile. Akadeemia presiidium võttis otsuse Spetsiaalse Konstrueerimisbüroo loomise kohta vastu 19. detsembril.
30. märts – Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut anti üle NSV Liidu Meditsiiniteaduste Akadeemia alluvusse.
25. mai – Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituut anti üle NSV Liidu Riikliku Ehituskomitee ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Riikliku Komitee alluvusse.
11. juuni – Etnograafiamuuseum anti üle Kultuuriministeeriumi alluvusse.
11. juuli – Akadeemia presiidium võttis vastu otsuse asutada ajakiri “Sovetskoje Finnougrovedenije”. Presiidium kinnitas ajakirja toimetuskolleegiumi 7. juulil 1964. a., ilmuma hakkas ajakiri 1965. aastal. Alates 1990. aastast on ajakirja nimetuseks “Linguistica Uralica”.
31. juuli – Ajaloomuuseum anti üle Kultuuriministeeriumi alluvusse.
2. oktoober – Energeetika Instituut nimetati ümber Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudiks.
 
1964
3. jaanuar – Üldkogu tegi muudatusi Akadeemia põhikirja mõnedes paragrahvides, Ministrite Nõukogu kinnitas muudatused 29. veebruaril.
    Parandustega Akadeemia põhikirjas tehti muudatusi nimetustes. Füüsika, Matemaatika ja Tehniliste Teaduste Osakond nimetati ümber Füüsika- ja Matemaatikateaduste Osakonnaks. Bioloogia- ja Meditsiiniteaduste Osakond nimetati ümber Keemia- ja Bioloogiateaduste Osakonnaks. Akadeemia akadeemiksekretäri ametikoht nimetati ümber Akadeemia presiidiumi teadusliku peasekretäri ametikohaks.
    Üldkogu otsusega viidi Keemia Instituut, Geoloogia Instituut ja Tehniline Katsebaas Füüsika- ja Matemaatikateaduste Osakonna koosseisust Keemia- ja Bioloogiateaduste Osakonna koosseisu.
6. märts – Üldkogu valis Akadeemia presiidiumi uue koosseisu. Akadeemia presidendiks valiti akadeemik Johan Eichfeld, asepresidentideks – akadeemikud Nikolai Alumäe ja Johann Vaabel, presiidiumi teaduslikuks peasekretäriks – akadeemik Johannes Heil, presiidiumi liikmeteks – akadeemik Aksel Kipper ning korrespondentliikmed Viktor Maamägi, Aarne Pung ja Arnold Veimer. Osakondade akadeemiksekretärideks kinnitati korrespondentliikmed Karl Rebane (Füüsika- ja Matemaatikateaduste Osakond) ja Oskar Kirret (Keemia- ja Bioloogiateaduste Osakond) ning akadeemik Joosep Saat (Ühiskonnateaduste Osakond).
1. september – Akadeemia juurde loodi iseseisva struktuuriüksusena Teaduste Akadeemia Teaduslik Keskarhiiv.
30. september – Üldkogus toimunud valimisel valiti akadeemikuks Viktor Maamägi ja Akadeemia korrespondentliikmeks Tšeslav Luštšik.
 
1965
2. juuni – Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu nimetati ümber Teaduste Akadeemia Teaduslikuks Raamatukoguks.
 
1967
24. märts – Üldkogus toimunud valimisel valiti akadeemikuks Karl Rebane ja Arnold Veimer ning Akadeemia korrespondentliikmeks Ilmar Öpik.

1968
28. märts – Üldkogu valis Akadeemia presiidiumi uue koosseisu. Akadeemia presidendiks valiti akadeemik Arnold Veimer, asepresidentideks – akadeemikud Nikolai Alumäe ja Karl Rebane, presiidiumi teaduslikuks peasekretäriks – akadeemik Viktor Maamägi, presiidiumi liikmeteks – akadeemikud Aksel Kipper ja Gustav Naan. Osakondade akadeemiksekretärideks kinnitati korrespondentliikmed Ilmar Öpik (Füüsika- ja Matemaatikateaduste Osakond), Oskar Kirret (Keemia- ja Bioloogiateaduste Osakond) ja Eduard Päll (Ühiskonnateaduste Osakond).
17. oktoober – Üldkogu võttis vastu Akadeemia uue põhikirja, Ministrite Nõukogu kinnitas põhikirja 24. jaanuaril 1969. a. Uue põhikirjaga tehti muudatusi osakondade nimetuses. Füüsika- ja Matemaatikateaduste Osakond nimetati ümber Füüsika-Matemaatika ja Tehnikateaduste Osakonnaks, Keemia- ja Bioloogiateaduste Osakond nimetati ümber Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakonnaks.
 
1969
21. mai – Üldkogus toimunud valimisel valiti akadeemikuks Aarne Pung ja Aleksander Voldek ning Akadeemia korrespondentliikmeks Juhan Kahk ja Kalju Paaver.
17. september – Tehniline Katsebaas viidi Keemia Instituudi alluvusse.
 
1972
30. märts – Üldkogus toimunud valimisel valiti akadeemikuks Ilmar Öpik ning Akadeemia korrespondentliikmeks Olaf Eisen, Arno Köörna, Endel Lippmaa, Erast Parmasto ja Boris Tamm.
 
1973
1. oktoober – Füüsika ja Astronoomia Instituut reorganiseeriti kaheks instituudiks: Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut ning Füüsika Instituut.
25. oktoober – Üldkogu valis presiidiumi uue koosseisu. Akadeemia presidendiks valiti akadeemik Karl Rebane, asepresidentideks – akadeemikud Nikolai Alumäe ja Viktor Maamägi, presiidiumi teaduslikuks peasekretäriks – korrespondentliige Arno Köörna, presiidiumi liikmeteks – akadeemikud Gustav Naan ja Arnold Veimer ning korrespondentliige Boris Tamm. Osakondade akadeemiksekretärideks kinnitati akadeemik Ilmar Öpik (Füüsika-Matemaatika ja Tehnikateaduste Osakond) ning korrespondentliikmed Erast Parmasto (Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond) ja Juhan Kahk (Ühiskonnateaduste Osakond).
 
1975
27. märts – Üldkogus toimunud valimisel valiti akadeemikuks Arno Köörna, Endel Lippmaa ja Boris Tamm ning Akadeemia korrespondentliikmeks Mihhail Bronštein, Jaan Rebane, Hans-Voldemar Trass ja Mihkel Veiderma.
 
1976
1. veebruar – Loodi Küberneetika Instituudi Erikonstrueerimisbüroo.
27. aprill – Seoses Karl Ernst von Baeri 100. surma-aastapäevaga seadis Akadeemia presiidium sisse Karl Ernst von Baeri nimelise teaduspreemia väljaandmissagedusega üks kord iga nelja aasta tagant ning Karl Ernst von Baeri mälestusmedali (kokku 150 medalit) väljaandmiseks aastatel 1976–1992.
27. august – Määrati Karl Ernst von Baeri preemia esimesed laureaadid. Preemia said Juhan Aul ja Kalju Paaver.
30. september – Zooloogia ja Botaanika Instituudi juures asutati Karl Ernst von Baeri memoriaalmuuseum.
 
1977
30. märts – Üldkogu tegi muudatusi Akadeemia põhikirjas, Ministrite Nõukogu kinnitas muudatused 19. septembril.
Üldkogus toimunud valimisel valiti Akadeemia korrespondentliikmeks Hillar Aben, Vladimir Hižnjakov, Juhan Peegel, Anto Raukas, Karl Siilivask, Helle Simm ja Vello Tarmisto.
30. november – Üldkogu valis Akadeemia presiidiumi uue koosseisu. Akadeemia presidendiks valiti akadeemik Karl Rebane, asepresidentideks – akadeemikud Viktor Maamägi ja Ilmar Öpik, presiidiumi teaduslikuks peasekretäriks – akadeemik Arno Köörna, presiidiumi liikmeteks – akadeemikud Nikolai Alumäe, Gustav Naan ja Boris Tamm ning korrespondentliige Anto Raukas. Osakondade akadeemiksekretärideks kinnitati akadeemik Endel Lippmaa (Füüsika-Matemaatika ja Tehnikateaduste Osakond) ning korrespondentliikmed Erast Parmasto (Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond) ja Juhan Kahk (Ühiskonnateaduste Osakond).
 
1978
29.märts – Üldkogus toimunud valimisel valiti akadeemikuks Leo Jürgenson, Juhan Kahk ja Kalju Paaver, Akadeemia korrespondentliikmeks valiti Viktor Palm.
5. detsember – Ministrite Nõukogu andis loa moodustada Keemia Instituudi juures Tehnilise katsebaasi ja isemajandava Eksperimentaaljaoskonna baasil uus isemajandav asutus Orgaanilise sünteesi ja Biopreparaatide Katsetehas.
 
1979
1. veebruar – Loodi Keemia Instituudi Katsetehas.
11. november – Ministrite Nõukogu korraldusega moodustati Akadeemia koosseis Küberneetika Instituudi füüsika ja biokeemia sektorite ning Füüsika Instituudi molekulaarbioloogia grupi baasil uus teadusasutus Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut.
6. detsember – Üldkogu tegi muudatusi Akadeemia põhikirjas, määrates Akadeemia presiidiumi ja osakonnabüroo liikmete ning Akadeemia uurimisinstituutide juhtide volituste kestuseks viis aastat. Ministrite Nõukogu kinnitas muudatused 26. veebruaril 1980. a.
 
1980
28. jaanuar – Majanduse Instituudiga liideti NSV Liidu TA Majandusmatemaatika Keskinstituudi Eesti osakond.
 
1981
3. aprill – Üldkogus toimunud valimisel valiti Akadeemia korrespondentliikmeks Jaan Einasto, Raimund Hagelberg, Huno Rätsep ja Enn Tõugu.
   
1982
23.märts – Üldkogu seadis sisse Akadeemia mälestusmedali ja kinnitas selle statuudi.
26. oktoober – Seoses akadeemik Paul Kogermani läheneva 100. sünniaastapäevaga (5. detsembril 1991. a.) seati Akadeemia presiidiumi otsusega sisse akadeemik Paul Kogermani mälestusmedal väljaandmiseks (kokku 30 medalit) aastatel 1983–1991.
1. detsember – Üldkogu valis Akadeemia presiidiumi uue koosseisu. Akadeemia presidendiks valiti akadeemik Karl Rebane, asepresidendiks – akadeemikud Arno Köörna ja Ilmar Öpik, presiidiumi teaduslikuks peasekretäriks – korrespondentliige Raimund Hagelberg, presiidiumi liikmeteks – akadeemikud Nikolai Alumäe, Viktor Maamägi, Gustav Naan, Kalju Paaver ja Boris Tamm ning korrespondentliikmed Olaf Eisen ja Erast Parmasto. Osakondade akadeemiksekretärideks kinnitati akadeemik Juhan Kahk (Ühiskonnateaduste Osakond) ja korrespondentliige Anto Raukas (Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond).
 
1983
31. mai – Ministrite Nõukogu määrusega kinnitati Akadeemia liikmete üldarvuks 53, neist akadeemikuid 22 ja korrespondentliikmeid 31.
14. juuni – Üldkogus toimunud valimistel valiti akadeemikuks Olaf Eisen ja Mihkel Veiderma.
14. detsember – Üldkogus toimunud valimistel valiti Akadeemia korrespondentliikmeteks Arvo Ots, Dimitri Kaljo, Ülo Lille ja Aleksander Panksejev.
 
1984
Märts – Eesti Teaduste Akadeemia ja NSV Liidu Teaduste Akadeemia ühise egiidi all hakkas Keemia Instituudi väljaandmisel ilmuma teaduslik ajakiri “Oil Shale” (“Горючие сланцы”). 1992.a. oli ajakirja tiitlijärgseks kaasväljaandjaks Venemaa Teaduste Akadeemia. 1993. a. hakkas “Oil Shale” ilmuma üksnes Eesti Teaduste Akadeemia väljaandena.
26. juuni – Väljus oma esimesele mereekspeditsioonile Akadeemia uus, Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi bilanssi arvatud uurimislaev “Arnold Veimer”.
13. detsember – Füüsika-Matemaatika ja Tehnikateaduste Osakond reorganiseeriti kaheks osakonnaks: Füüsika ja Astronoomia Osakond ning Informaatika ja Tehnilise Füüsika Osakond.
    Üldkogu võttis vastu Akadeemia uue põhikirja. Ministrite Nõukogu kinnitas põhikirja 17. mail 1985. a.
 
1985
5. juuni – Üldkogu kinnitas Füüsika ja Astronoomia Osakonna akadeemiksekretäriks Akadeemia korrespondentliikme Jaan Einasto ning Informaatika ja Tehnilise Füüsika Osakonna akadeemiksekretäriks korrespondentliikme Enn Tõugu.
 
1986
1. jaanuar – Akadeemia koosseisus asutati uus teadusasutus – Vabariiklik Geeni- ja Rakutehnoloogia Biokeskus.
24. juuni – Üldkogus toimunud valimisel valiti akadeemikuks Mihhail Bronštein, Jaan Einasto ja Erast Parmasto ning Akadeemia korrespondentliikmeks Ülo Jaaksoo, Arnold Koop, Valdek Kulbach, Peeter Saari ja Gennadi Vainikko.
 
1987
25. märts – Üldkogu võttis vastu otsuse esitada EKP Keskkomiteele ja ENSV Ministrite Nõukogule pöördumise juhtimaks tähelepanu vajadusele vältida kitsalt ametkondlikku lähenemist uute fosforiidimaardlate (Kabala ja Toolse) kasutuselevõtmisel.
27. juuni – Üldkogu võttis vastu otsuse esitada Saksamaa Liitvabariigi võimudele pöördumine taotlusega tagastada Tallinna Riiklikule Keskarhiivile sõja ajal Saksamaale viidud arhiivifondid.
25. november – Üldkogus toimunud valimisel valiti akadeemikuks Hillar Aben, Raimund Hagelberg, Vladimir Hižnjakov, Viktor Palm, Anto Raukas, Jaan Rebane ja Enn Tõugu. Akadeemia korrespondentliikmeks valiti Lembit Krumm, Georg Liidja, Artur Lind, Udo Margna, Andrus Pork ja Richard Villems.
10. detsember – Üldkogu valis Akadeemia presiidiumi uue koosseisu. Akadeemia presidendiks valiti akadeemik Karl Rebane, asepresidendiks – akadeemikud Arno Köörna ja Mihkel Veiderma, presiidiumi teaduslikuks peasekretäriks – akadeemik Raimund Hagelberg, presiidiumi liikmeteks – akadeemikud Endel Lippmaa ja Boris Tamm ning korrespondentliikmed Udo Margna, Andrus Pork ja Richard Villems. Osakondade Akadeemiksekretärideks kinnitati akadeemikud Jaan Einasto (Füüsika ja Astronoomia Osakond), Juhan Kahk (Ühiskonnateaduste Osakond), Anto Raukas (Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond) ja Enn Tõugu (Informaatika ja Tehnilise Füüsika Osakond).
 
1988
30. märts – Üldkogu võttis vastu otsuse lugeda Balti Soojuselektrijaama rekonstrueerimise projekt tehniliselt ja ökoloogiliselt vastuvõetamatuks, pidades vajalikuks näha siin ette lahendusi, mis vastaksid kaasaja nõuetele ning vähendaksid otsustavalt keskkonna saastamist.
29. juuni – Üldkogu otsustas pöörduda Ministrite Nõukogu poole ettepanekuga tühistada nõue, mille kohaselt muudatused Akadeemia põhikirjas kuuluvad kinnitamisele Ministrite Nõukogu poolt.
    Üldkogu võttis vastu otsuse lugeda 1938. a. rajatud Eesti Teaduste Akadeemia Eesti NSV Teaduste Akadeemia otseseks eelkäijaks ja Akadeemia tegevuse algusaastaks aastat 1938.
    Üldkogu otsustas pöörduda Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee poole palvega kontrollida Tallinna Uussadama ehitamise põhjendatust ning selgitada, kuivõrd vastava otsuse vastuvõtmisel arvestati kõiki õiguslikke, ökoloogilisi, majanduslikke jt. tingimusi ning põhjendusi.
25. juuli – Ministrite Nõukogu korraldusega moodustati Akadeemia koosseisus Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituut.
2. november – Toimus üldkogu pidulik koosolek “50 aastat Eesti Teaduste Akadeemia asutamisest”.
Samal päeval toimunud teisel istungil võttis üldkogu võttis vastu otsuse pidada lubamatuks võtta NSV Liidu Ülemnõukogus arutusele seaduseprojektid “Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsiooni (põhiseadusse)” ning “NSV Liidu rahvasaadikute valimisest”. Üldkogu toetas ettepanekut kutsuda nimetatud seadusprojektidega seotud küsimuste arutamiseks kokku Eesti NSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk.
    Üldkogu võttis samal istungil vastu otsuse pidada vajalikuks Eesti NSV keeleseaduse vastuvõtmist.
14. november – Ministrite Nõukogu määrusega laiendati Akadeemia volitusi põhikirja vastuvõtmisel ning tunnistati kehtetuks Ministrite Nõukogu määrus 17. maist 1985. a. Akadeemia põhikirja kinnitamise kohta.
 
1989
6. aprill – Üldkogu võttis vastu Akadeemia uue põhikirja ja selle juurde kuuluvad alusdokumendid. Tulenevalt Akadeemia volituste laiendamisest ei vajanud uus põhikiri enam kinnitamist Ministrite Nõukogu poolt, vaid jõustus ühe nädala möödumisel pärast selle vastuvõtmist üldkogus.
    Uus põhikiri määratles Akadeemia senise Eesti NSV Teaduste Akadeemia asemel Eesti Teaduste Akadeemiana viitega asutamisaastale 1938, tegi muudatusi kõikide osakondade nimetuses ning andis uue määratluse Akadeemia liikmeskonnale. Füüsika ja Astronoomia Osakond nimetati ümber Astronoomia ja Füüsika Osakonnaks, Informaatika ja Tehnilise Füüsika Osakond – Informaatika ja Tehnikateaduste Osakonnaks; Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond – Bioloogia, Geoloogia ja Keemia Osakonnaks; Ühiskonnateaduste Osakond – Humanitaar- ja Ühiskonnateaduste Osakonnaks. Akadeemia liikmeskonna suhtes sätestati, et sellesse kuuluvad Eesti TA liikmed ja välisliikmed. Likvideeriti liikmeskonna jagunemine akadeemikuteks ja korrespondentliikmeteks.
    Akadeemik Erast Parmasto esitas üldkogule 28 Akadeemia liikme allkirjaga ühisavalduse. Selles tegid allakirjutanud teatavaks oma seisukoha, et Akadeemias tuleb juba samal aastal uue põhikirja alusel läbi viia presiidiumi, osakonnabüroode ja ka enne 1988. a. valitud direktorite valimised. Ühtlasi teatati avalduses, et valimiste läbiviimiseks astuvad need, kes allakirjutanutest kuuluvad nimetatud valitud isikute hulka, tagasi oma seniselt ametikohalt.
16. juuni – Ministrite Nõukogu andis määruse, millega nõustuti Akadeemia uue põhikirja vastuvõtmisega jõustunud nimemuutusega – Eesti NSV Teaduste Akadeemia ümbernimetamisega Eesti Teaduste Akadeemiaks. Sama määrusega tunnistati kehtetuks Ministrite Nõukogu määrus 31. maist 1983. a. Akadeemia liikmete üldarvu kohta, millega õigus Akadeemia liikmete arvu määramiseks anti Akadeemiale enesele.
29. juuni – Üldkogu võttis vastu deklaratsiooni Eesti looduskeskkonna ja loodusvarude seisundi küsimustes.
Üldkogu, lähtudes eelmisel istungil esitatud 28 akadeemiku avaldusest, võttis vastu otsuse korraldada uue põhikirja rakendamiseks 1989. aasta jooksul Akadeemia presiidiumi, osakonnabüroode ja vana põhikirja järgi valitud teadusasutuste direktorite erakorralised valimised.
    Üldkogu otsustas kehtestada alates 1. septembrist 1989. a. kõigile Eesti Teaduste Akadeemia liikmetele ühtse akadeemilise kutse nimetuse “akadeemik”, täiendades sellekohase lisandiga ka Akadeemia liikmeskonda määratlevat punkt (p. 21) Akadeemia põhikirjas.
    Üldkogu, võttes aluseks Ministrite Nõukogu määruse 16. juunist 1989. a. muutis põhikirja määratlust Akadeemia liikmete arvu kohta, sätestades, et selle määrab Akadeemia üldkogu (kuni selle ajani määras Akadeemia liikmete arvu Ministrite Nõukogu). Ühtlasi määras üldkogu, et Akadeemia liikmete (akadeemikute) hulka võib kuuluda kuni 45 alla 70-aastast liiget.
4. november – Üldkogu võttis vastu otsuse teaduspoliitikast Eestis, kiites heaks Akadeemia vastava komisjoni poolt ette valmistatud materjali “Teadus IME tingimustes” põhiseisukohad.
    Üldkogu võttis vastu otsuse luua Akadeemias aukohus ja töötada välja selle põhimäärus.
    Üldkogu, realiseerimaks eelmisel istungil vastu võetud otsust Akadeemia presiidiumi, osakonnabüroode ja enne 1988. aastat ametisse valitud teadusasutuste direktorite erakorralise ümbervalimise kohta, võttis vastu otsuse lugeda nimetatud valitud kogude ja juhtide volitused lõppenuks alates 15. jaanuarist 1990. a.
21. november – Ministrite Nõukogu korraldusega moodustati Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi Läänemere osakonna baasil Ökoloogia ja Mereuuringute Instituut.
 
1990
4. jaanuar – Üldkogus toimunud erakorralistel valimistel valiti Akadeemia uueks presidendiks akadeemik Arno Köörna.
11. jaanuar – Üldkogus toimunud erakorralistel valimistel valiti Akadeemia presiidiumi uus koosseis. Akadeemia asepresidentideks valiti akadeemikud Ülo Jaaksoo, Gennadi Vainikko ja Mihkel Veiderma, teaduslikuks peasekretäriks – akadeemik Udo Margna ning presiidiumi liikmeteks – akadeemikud Endel Lippmaa, Huno Rätsep, Peeter Saari, Boris Tamm ja Richard Villems. Osakondade akadeemiksekretärideks kinnitati akadeemikud Jaan Einasto (Astronoomia ja Füüsika Osakond), Dimitri Kaljo (Bioloogia, Geoloogia ja Keemia Osakond) ja Andrus Pork (Humanitaar- ja Ühiskonnateaduste Osakond). Üldkogu pikendas akadeemik Enn Tõugu volitusi Informaatika ja Tehnikateaduste Osakonna akadeemiksekretärina kuni uue akadeemiksekretäri valimiseni.
4. aprill – Üldkogu valis Eesti Teaduste Akadeemia aukohtu koosseisu.
Üldkogus toimunud valimistel valiti akadeemikuks Olav Aarna, Jüri Engelbrecht, Juri Lotman, Jüri Martin, Loit Reintam, Mart Saarma ja Arved-Ervin Sapar.
    Üldkogu võttis vastu otsuse saata NSV Liidu presidendinõukogu liikmetele Akadeemia üldkogu ja Eesti Teadlaste Liidu juhatuse ühine pöördumine juhtimaks tähelepanu vajadusele lõpetada Balti Vabariikide rahvusliku vabadusvõitluse ja enesemääramise õiguse tendentslik käsitlemine NSV Liidu riiklikus poliitikas ja massiteabekanalites.
22. mai – Toimus üldkogu laiendatud istung ülikoolide ja Eesti Teadlaste Liidu esindajate ning Eesti teaduskorraldust puudutavate seadusaktide väljatöötamise komisjoni liikmete osavõtul eesmärgiga läbi arutada Eesti teaduspoliitika arengu põhisuundadega seotud alusdokumentide projektid. Konstateerides, et Eesti teaduse ja kõrghariduse korraldus on astunud üleminekuperioodi, mis nõuab paljude uute seadusandlike dokumentide vastuvõtmist, kiitis laiendatud üldkogu heaks Eesti teaduskorralduse seaduse, Eesti Teadusfondi põhikirja, Eesti Teadusfondi Nõukogu põhimääruse, Eesti Teadus- ja Tehnikanõukogu põhimääruse ning Eesti teaduskraadide põhimääruse projektid.
 
1991
9. jaanuar – Üldkogu pidas vajalikuks muuta Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum seal tehtava teadusliku töö ulatust ja iseloomu arvestades staatuselt võrdseks teiste uurimisinstituutidega ning otsustas pöörduda Ministrite Nõukogu poole taotlusega lugeda Kirjandusmuuseum Eesti Teaduste Akadeemia teadusasutuseks kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.
    Üldkogus toimus esimest korda välisliikmete valimine. Akadeemia esimesteks välisliikmeteks valiti geoloog Valdar Jaanusson (Rootsi), biokeemik Charles Gabriel Kurland (USA/Rootsi), folklorist Matti Kuusi (Soome), füsioloog Johannes Piiper (Saksamaa), ajaloolane Päiviö Tommila (Soome) ja keemik Ivar Ugi (Saksamaa).
    Üldkogu kinnitas Informaatika ja Tehnikateaduste Osakonna akadeemiksekretäriks akadeemik Boris Tamme. ning valis temast vabaks jäänud kohale presiidiumi liikmeks akadeemik Enn Tõugu.
19. veebruar – Presiidium otsustas Tallinna Botaanikaaia juures luua iseseisva juriidilise isikuna rahvusvahelise ühislaboratooriumi nimetusega Rahvusvaheline Taime- ja Saasteuuringute Laboratoorium (asutajad Tallinna Botaanikaaed ja Bowling Green’i Ülikool Ameerika Ühendriikidest).
2. aprill – Presiidium kinnitas Akadeemia lipu statuudi, Akadeemia vapi statuudi ning nende kasutamise korra.
7. aprill – Akadeemia saalis (Kohtu 6) toimus Eesti Teaduste Akadeemia lipu pidulik vastuvõtutseremoonia.
20. november – Üldkogu võttis vastu otsuse Eesti teaduskorralduse reorganiseerimise küsimuses. Otsuses rõhutati, et Akadeemia instituutide tegevuse ümberkorraldamisel tuleb lähtuda sisulistest kriteeriumidest, arvestades Eesti majanduse ja kultuuri vajadusi, uuringute teadusliku taseme rahvusvahelise hindamise tulemusi, ülikoolides toimuvate muutuste sügavust ning riikliku ja muu finantseerimise ulatust.
    Üldkogu kinnitas Akadeemia põhikirja ja selle juurde kuuluvate alusdokumentide korrigeeritud teksti, milles oli tehtud redaktsioonilisi parandusi tulenevalt muutustest Eesti riiginimes ja kontekstilisi parandusi tulenevalt Eesti Teaduste Akadeemia üleliiduliste alluvusvahekordade lõppemisest.
    Üldkogu nimetas Humanitaar- ja Ühiskonnateaduste Osakonna ümber Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Osakonnaks.
 
1992
7. aprill – Akadeemia sõlmis koostöölepingu Tallinna Tehnikaülikooliga.
8. aprill – Üldkogus esines kõnega Vabariigi Valitsuse esimees Tiit Vähi.
    Üldkogu võttis vastu pöördumise Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Vabariigi Valitsuse poole. Pöördumises väljendati sügavat ärevust olukorra pärast, millesse teadusasutused ja ülikoolid olid sattunud riigi majandusliku languse ja järsu hinnatõusu tõttu, ning esitati taotlus leida täiendavaid võimalusi teaduse toetamiseks peatamaks Eesti teaduses alanud lagunemisprotsesse.
5. mai – Akadeemia sõlmis koostöölepingu Tartu Ülikooliga.
16. juuni – Presiidium kiitis heaks Eesti Teaduste Akadeemia ja Keskkonnaministeeriumi kokkuleppe ühise mere- ja kalauuringutega tegeleva instituudi (Mereinstituudi) moodustamise kohta, viies loodavasse ühisinstituuti üle Ökoloogia ja Mereuuringute Instituudi mereuuringutega seotud osakonnad. Ühtlasi otsustati Ökoloogia ja Mereuuringute Instituut reorganiseerida Ökoloogia Instituudiks.
3. juuli – Eesti Teaduste Akadeemia ja Keskkonnaministeerium sõlmisid ühise uurimisasutuse – Eesti Mereinstituudi asutamislepingu. Lepingu alusel viidi Akadeemia poolt ühisinstituudi koosseisu Ökoloogia ja Mereuuringute Instituudi mereuuringutega tegelevad osakonnad ning Keskkonnaministeeriumi poolt Eesti Kalandusinstituut.
7. september – Akadeemia sõlmis koostöölepingu Tallinna Pedagoogikaülikooliga.
17. november – Üldkogu tegi muudatusi Akadeemia põhikirjas Akadeemia liikmeid, nende valimist ja liikmete nimestikulist koosseisu puudutavates punktides. Muudatustega kaotati Akadeemia liikme kohtade arvu seostatus akadeemikute vanusepiiriga ning täpsustati Akadeemia liikmete valimise korda.
    Üldkogu otsustas suurendada Akadeemia liikmete arvu ning määras, et Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonna suuruseks on 60 akadeemikut.
    Üldkogu kinnitas Ökoloogia ja Mereuuringute Instituudi reorganiseerimise Ökoloogia Instituudiks ning Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Keskkonnaministeeriumi ühise uurimisasutuse – Eesti Mereinstituudi asutamise.
 
1993
31. märts – Üldkogus toimunud valimistel valiti 40 kandidaadi seast akadeemikuks täppisteaduste alal Ülo Lumiste, tehnikateaduste alal Ülo Lepik, Leo Mõtus ja Raimund-Johannes Ubar, arstiteaduse alal – Pavel Bogovski, Ain-Elmar Kaasik ja Valdur Saks ning loodusteaduste alal – Ilmar Koppel, Viktor Masing ja Juhan Ross.
    Üldkogu kinnitas Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi uueks nimetuseks Energeetika Instituut.
7. aprill – Üldkogu võttis vastu otsuse Akadeemia seaduse küsimuses, pidades vajalikuks taasjõustada Riigihoidja dekreediga 28. jaanuaril 1938. a. antud Eesti Teaduste Akadeemia seadus ning üheaegselt jõustada nimetatud seadus ajakohastatud sõnastuses. Üldkogu otsustas esitada Riigikogule Eesti Teaduste Akadeemia seaduse taasjõustamise seaduse eelnõu.
    Üldkogu võttis vastu otsuse seada Akadeemias sisse emeriitakadeemiku staatus vastavalt 1938. a. Eesti Teaduste Akadeemia seadusele ning kinnitas emeriitakadeemiku statuudi.
    Üldkogu otsustas reorganiseerida Keele ja Kirjanduse Instituut Eesti Keele Instituudiks, viies selle koosseisust välja kirjandusosakonna ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse. Nende üksuste baasil moodustati Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Osakonna koosseisus uus iseseisev teadusasutus nimetusega Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
15. juuni – Presiidium võttis vastu otsuse luua Eesti Teaduste Akadeemia koosseisus uus iseseisev allasutus – Teaduste Akadeemia Kirjastus. Presiidium kinnitas Kirjastuse põhikirja 12. oktoobril 1993. a. Tegevust alustas Kirjastus alates 1. jaanuarist 1994. a.
12. oktoober – Vabariigi Valitsus andis määruse emeriitakadeemiku ja emeriitprofessori nimetuse sisseseadmise kohta ning kinnitas emeriitakadeemiku ja emeriitprofessori statuudi.
 
1994
18. jaanuar – Presiidium reorganiseeris Tallinna Botaanikaaia Rahvusvahelise Taime- ja Saasteuuringute laboratooriumi Bioloogia, Geoloogia ja Keemia Osakonna koosseisu kuuluvaks teadusasutuseks nimetusega Rahvusvaheline Keskkonnabioloogia Keskus.
17. veebruar – Akadeemia ja Tallinna Linnavalitsus sõlmisid lepingu Tallinna Botaanikaaia üleandmiseks Tallinna linnale ja selle reorganiseerimiseks Eesti Teaduste Akadeemia Tallinna Botaanikaaiast munitsipaalasutuseks Tallinna Botaanikaaed.
6. aprill – Üldkogu kinnitas emeriitakadeemiku statuudi uues sõnastuses, viies selle vastavusse Vabariigi Valitsuse määrusega “Emeriitakadeemiku ja emeriitprofessori nimetuse sisseseadmise kohta” 12. oktoobrist 1993. a.
5. mai – Toimus üldkogu erakorraline istung, mis oli kokku kutsutud Eesti teaduse ja Eesti Teaduste Akadeemia edasiste perspektiivide läbiarutamiseks seoses Vabariigi Valitsuse poolt ette valmistatud Teadus- ja arendustegevuse seaduse eelnõuga. Üldkogu otsustas avaldada resoluutset protesti nimetatud eelnõu vastu, lugeda see vastuvõetamatuks ja nõuda eelnõu uut läbivaatamist Akadeemia ja teiste pädevate teadusorganisatsioonide osavõtul. Ühtlasi kinnitas üldkogu Vabariigi Valitsusele esitamiseks akadeemiapoolse ettepaneku Eesti Teaduste Akadeemiat puudutava osa sõnastamiseks Teadus- ja arendustegevuse seaduses.
    Üldkogu kinnitas Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituudi uueks nimetuseks Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.
23. november – Üldkogus toimunud valimisel valiti akadeemikuks (22 kandidaadi seast) täppisteaduse alal Jaak Aaviksoo, tehnikateaduste alal Harri Käär, loodusteaduste alal Agu Laisk, põllumajandusteaduste alal Hans Küüts ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste alal Uno Mereste, Peeter Tulviste ja Haldur Õim.
7. detsember – Üldkogu istungil esines sõnavõtuga Vabariigi Valitsuse peaminister Andres Tarand. Üldkogu valis Akadeemia presidendiks akadeemik Jüri Engelbrechti.
14. detsember – Üldkogu tegi muudatusi Akadeemia põhikirja juurde kuuluvate põhidokumentide (presiidiumi põhimäärus, osakonna tegevuse põhialused) mõnedes punktides, sätestades võimaluse ühitada asepresidendi ja akadeemiksekretäri ametikoht ning kaotades vanuselise piirangu presiidiumi liikmete ja osakonna büroo liikmete valimisel.
    Üldkogu valis Akadeemia presiidiumi uue koosseisu. Akadeemia asepresidentideks valiti akadeemikud Boris Tamm (ühtlasi Informaatika ja Tehnikateaduste Osakonna akadeemiksekretär), Peeter Tulviste (ühtlasi Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Osakonna akadeemiksekretär), Mihkel Veiderma ja Richard Villems (ühtlasi Astronoomia ja Füüsika Osakonna akadeemiksekretär), teaduslikuks peasekretäriks – akadeemik Udo Margna ning presiidiumi vabaliikmeteks – akadeemikud Raimund Hagelberg, Ülo Jaaksoo, Endel Lippmaa, Leo Mõtus ja Haldur Õim. Bioloogia, Geoloogia ja Keemia Osakonna akadeemiksekretäriks kinnitati akadeemik DimitriKaljo.
    Vabariigi Valitsus muutis osaliselt oma eelmise aasta määrust emeriitakadeemiku ja emeriitprofessori nimetusi sisseseadmise kohta, andes Akadeemiale õiguse professorikutsega teadusdoktoritele emeriitprofessori nimetuse andmiseks.
 
1995
19. aprill – Üldkogu andis oma nõusoleku lõpetada Tallinna Botaanikaaia tegevus Eesti Teaduste Akadeemia teadusasutusena ja reorganiseerida Botaanikaaed Tallinna Linna munitsipaalteadusasutuseks. Üldkogu kinnitas Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi uueks nimetuseks Eesti Kirjandusmuuseum.
15. juuni – Üldkogu võttis vastu Eesti Teaduste Akadeemia uue põhikirja ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemiku statuudi.
Üldkogu kinnitas Astrofüüsika ja Atmosfärifüüsika Instituudi uueks nimetuseks Tartu Observatoorium.
    Üldkogu määras Eesti Teaduste Akadeemia Välisliikmete maksimaalarvuks üks kolmandik seaduse alusel määratud akadeemikute arvust.
September – Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga ilmus ajakirja “Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised” uue seeria “Tehnikateadused” esimene number.
21. november – Vabariigi Valitsus tegi oma protokollilise otsusega Kultuuri- ja Haridusministeeriumile ülesandeks valmistada ette ja esitada valitsusele läbivaatamiseks Teaduste Akadeemia seaduse eelnõu.
24. november – Vabariigi Valitsus kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia põhikirja ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemiku statuudi ning määras, et Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikute arv on 60.
5. detsember – Akadeemia juhatus võttis vastu otsuse asutada ajakiri “Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised” humanitaar- ja sotsiaalteaduste seeria ning Tartu Ülikooli seeriaväljaande “Acta et commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis) – Humaniora” baasil uus Eesti Teaduste Akadeemia ja Tartu Ülikooli ühine humanitaar- ja sotsiaalteaduste ajakiri “Trames”. Ajakiri hakkas Teaduste Akadeemia kirjastuse väljaandmisel ilmuma 1997.
14. detsember – Üldkogu kinnitas Akadeemia välisliikmete valimise reglemendi ning valis 5 uut välisliiget. Eesti Teaduste Akadeemia välisliikmeiks valiti Carl-Olof Jacobson (Rootsi; eriala – zooloogiline morfoloogia), Jaan Laane (USA; keemiline füüsika), Endrik Nõges (USA; automaatjuhtimine), Michael Godfrey Rodd (Suurbritannia; protsessijuhtimine ja infotehnoloogia) ja Henn-Jüri Uibopuu (Austria; õigusteadus).
    Akadeemia asjaajamise ja nimetuste viimiseks kooskõlla uue põhikirjaga kinnitas üldkogu Eesti Teaduste Akadeemia presiidiumi uueks nimetuseks Eesti Teaduste Akadeemia juhatus, Eesti Teaduste Akadeemia Presiidiumi Keskvalitsuse uueks nimetuseks Eesti Teaduste Akadeemia kantselei, teadusliku peasekretäri ametikoha uueks nimetuseks peasekretär ning osakonna akadeemiksekretäri ametikoha uueks nimetuseks osakonnajuhataja.
    Üldkogu otsustas lõpetada Eesti Teaduste Akadeemia aukohtu tegevuse.
 
1996
2. jaanuar – Vabariigi Valitsus, tuginedes teaduskorralduse seadusele, määras teadusasutuste kuuluvuse ministeeriumide valitsemisalas. Määrusega viidi kõik senised Akadeemia teadusasutused välja Eesti Teaduste Akadeemia alluvusest ja koosseisust.
23. jaanuar –  Akadeemia juhatus võttis vastu otsuse hakata läbi viima avalikke regulaarselt toimuvaid teaduslikke loenguid.
12. märts –  Toimus uue loengutesarja “Eesti Teaduste Akadeemia avalikud akadeemilised loengud” avaüritus. Sarja esimese loengu pidas Akadeemia president Jüri Engelbrecht.
11.-15. august  –  Tallinnas toimus Eesti Teaduste Akadeemia ettevalmistusel ja tehnilisel korraldusel Eesti Teadlaste Kongress, millest võttis osa 520 teadlast 13 riigist.
18. detsember – Üldkogu istungil toimus Eesti Teaduste Akadeemia presidendi ametiketi rakendamise tseremoonia. Ametiketi asetas Akadeemia presidendi Jüri Engelbrechti õlgadele Vabariigi President Lennart Meri, olles enne seda pöördunud üldkogu poole lühikese sõnavõtuga.
    Üldkogu arutas akadeemikute Jaan Aaviksoo ja Boris Tamme ettekannete põhjal Eesti teaduse ja tehnoloogilise arendustegevuse suundumusi ning formuleeris selle põhjal teaduse ja tehnoloogilise arendustegevuse peaeesmärgid Eestis.       
    Üldkogu kinnitas akadeemikute valimise reglemendi.
 
1997
16. aprill – Riigikogu võttis vastu Eesti Teaduste Akadeemia seaduse, Vabariigi President kuulutas seaduse välja 29. aprillil.
29. oktoober – Üldkogu otsustas pöörduda Haridusministeeriumi poole ettepanekuga ühendada Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse Akadeemiaga, lõpetades tema tegutsemise riigiteadusasutusena.
    Üldkogus toimunud valimisel valiti 19 kandidaadi seast akadeemikuks täppisteaduste alal Ene Ergma, tehnikateaduste alal Rein Küttner, loodusteaduste alal Jaak Järv ja humanitaarteaduste alal Arvo Krikmann.
18. detsember – Üldkogu võttis vastu Eesti Teaduste Akadeemia uue põhikirja. Üldkogu kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia medali statuudi. Üldkogu kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia tänukirja statuudi.
 
1998
23. jaanuar – Akadeemia sõlmis assotsiatsioonilepingu Eesti Põllumajandusülikooli Zooloogia ja Botaanika Instituudiga ning Eesti Looduseuurijate Seltsiga.
27. jaanuar – Akadeemia sõlmis assotsiatsioonilepingu Eesti Geograafia Seltsiga ja Eesti Kodu-uurimise Seltsiga.
Veebruar – Ilmus Eesti Teaduste Akadeemia ja Ajaloo Instituudi kahe uue ühise seeriaväljaande “Acta Historica Tallinnensia” ja “Eesti Arheoloogia Ajakiri” esimene number.
4. veebruar – Akadeemia sõlmis assotsiatsioonilepingu Emakeele Seltsiga ning Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendusega.
10. veebruar – Haridusministeerium registreeris Eesti Teaduste Akadeemia uue põhikirja.
30. märts – Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus anti ühinemislepinguga Haridusministeeriumi alluvusest Akadeemia alluvusse, kujundades ta riigiteadusasutusest Eesti Teaduste Akadeemia teadus- ja arendusasutuseks.
8. mai – Akadeemia sõlmis assotsiatsioonilepingu Tartu Observatooriumiga.
16. juuni – Akadeemia sõlmis assotsiatsioonilepingu Tallinna Pedagoogikaülikooli Ökoloogia Instituudiga.
17. juuni – Akadeemia sõlmis assotsiatsioonilepingu Eesti Akadeemilise Raamatukoguga (kuni 19. märtsini 1997. a. Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu).
16. detsember
– Üldkogu otsusega moodustati Akadeemia energeetikanõukogu.

1999
19. märts –  Akadeemia
sõlmis assotsiatsioonilepingu Eesti Teadusliku Seltsiga Rootsis.
28. aprill – Üldkogul kinnitati Akadeemia kõigi osakondade põhimäärused, akadeemikute valimise reglement, Akadeemia välisliikmete valimise reglement ja Akadeemia juhatuse liikmete valimise reglement.
11. mai – Akadeemia sõlmis assotsiatsioonilepingud Eesti Keele Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumiga.
6. oktoober – Üldkogu istungil valiti Jüri Engelbrecht Akadeemia presidendiks järgmiseks (teiseks) 5-aastaseks perioodiks.
10. november – Üldkogu istungil valiti akadeemik Ene Ergma ja akadeemik Peeter Tulviste Akadeemia asepresidentideks, akadeemik Mihkel Veiderma peasekretäriks, akadeemikud Ülo Jaaksoo, Ain-Elmar Kaasik, Dimitri Kaljo ja Richard Villems juhatuse vabaliikmeteks.
Detsember – Eesti võeti Euroopa Teadusfondi liikmeks, olles seal esindatud Eesti Teaduste Akadeemia ja Sihtasutusega Eesti Teadusfond.

2000
19. aprill – Üldkogu aastakoosolekul kinnitati Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastuse põhimäärus, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse põhimäärus ning Akadeemia teadusasutuste teadustöötajate konkursi läbiviimise eeskiri.

2001
23. jaanuar –  Akadeemia
sõlmis assotsiatsioonilepingud Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsiga.
19. detsember – Üldkogu valis vakantsetele kohtadele kaks uut akadeemikut: biomeditsiini alal – Mart Ustavi; humanitaarteaduste alal – Lennart Meri.

2002
27. august – Juhatuse istungil valiti uurija-professoriks Agu Laisk  ja Asko Uri.
3. detsember – Juhatuse istungil valiti uurija-professori vakantsele kohale Raimund Ubar.
18. detsember – Üldkogu kinnitas Eesti teadlaste eetikakoodeksi. Valiti neli uut Akadeemia välisliiget: Richard R. Ernst Šveitsist (füüsikaline keemia); Gerard A. Maugin Prantsusmaalt (mehaanika); Helmut Schwarz Saksamaalt (keemia); Endel Tulving Kanadast (psühholoogia).

2003
28. jaanuar –  Akadeemia sõlmis
assotsieerumislepingu Tallinna Pedagoogikaülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudiga.
2. detsember – Juhatuse istungil kinnitati Nikolai Alumäe medali statuut informaatika ja tehnikateaduste alal, Karl Schlossmanni medali statuut arstiteadustes ja sellega seotud valdkondades ning Paul Ariste medali statuut sotsiaal- ja humanitaarteaduste alal.
17. detsember – Üldkogu valis vakantsetele kohtadele kolm uut akadeemikut: materjalitehnoloogia alal – Enn Mellikovi; arstiteaduse alal – Raivo Uibo; humanitaarteaduste alal – Jaan Rossi.

2004
21. juuni – Akadeemia sõlmis
assotsieerumislepingu Eesti Muusikateaduse Seltsiga.
10. november – Üldkogu istungil valiti Akadeemia uus juhatus järgmises koosseisus: president – Richard Villems; asepresident – Ain-Elmar Kaasik; asepresident – Jüri Engelbrecht; peasekretär – Leo Mõtus; astronoomia ja füüsika osakonna juhataja – Peeter Saari; informaatika ja tehnikateaduste osakonna juhataja – Rein Küttner; bioloogia, geoloogia ja keemia osakonna juhataja – Ilmar Koppel; humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna juhataja – Peeter Tulviste; vabaliikmed – Ene Ergma, Endel Lippmaa, Enn Mellikov, Jaan Ross, Enn Tõugu, Mart Ustav, Mihkel Veiderma, Haldur Õim.

2005
12. aprill – Juhatuse istungil kinnitati Wilhelm Ostwaldi medali statuut.
14. juuni – Akadeemia sõlmis
assotsiatsioonilepingu Eesti Füüsika Seltsiga.
14. detsember – Juhatuse istungil valiti kolmeks aastaks uurija-professoriks Ilmar Koppel, Malle Krunks ja Ülo Niinemets.

2006
14. märts – Juhatuse istungil kinnitati Karl Ernst von Baeri nimelise medali statuut.
26. aprill – Üldkogu aastakoosolekul kinnitati Akadeemia arengukava aastateks 2006-2010.
1. mai – Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodi Eesti Teaduste Akadeemia Fond.
21. detsember – Akadeemia sõlmis assotsiatsioonilepingu Eesti Rahva Muuseumiga.

2007
25. september
Juhatuse otsusega moodustati Eesti Teaduste Akadeemia mereteaduste komisjon
12. detsember
Üldkogu valis vakantsetele kohtadele kolm uut akadeemikut: tehnika- ja infoteaduste alal – Tarmo Soomere; loodusteaduste ja meditsiini alal Mati Karelsoni; humanitaarteaduste alal – Jaan Unduski.

2008
23. aprill
Üldkogu valis neli uut Akadeemia välisliiget: Jaak Peetre Rootsist (matemaatika), Grigori Mints USAst (arvutiteadus), Matti Saarnisto Soomest (geoloogia) ja Ilse Lehiste USAst (keeleteadus).
23. september
Akadeemia sõlmis assotsiatsioonilepingu Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Inseneride Liiduga.
16. detsember Juhatuse istungil valiti kolmeks aastaks uurija-professoriks Pärt Peterson, Martti Raidal ja Tiina Nõges.

2009
14. oktoober Üldkogu valis vakantsetele ametikohtadele kaks uut akadeemikut: täppisteaduste alal Arvi Freibergi ja majandusteaduse alal Urmas Varblase.
13. november Akadeemia sõlmis assotsiatsioonilepingu Eesti Biokeemia Seltsiga.
25. november – Üldkogu istungil valiti Akadeemia uus juhatus järgmises koosseisus: president – Richard Villems (valitud teiseks ametiajaks 14. oktoobri üldkogul); asepresident – Mart Ustav; asepresident – Jüri Engelbrecht; peasekretär – Leo Mõtus; astronoomia ja füüsika osakonna juhataja – Jaak Aaviksoo; informaatika ja tehnikateaduste osakonna juhataja – Tarmo Soomere; bioloogia, geoloogia ja keemia osakonna juhataja – Ilmar Koppel; humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna juhataja – Urmas Varblane; vabaliikmed – Ene Ergma, Ain-Elmar Kaasik, Mati Karelson, Endel Lippmaa, Enn Mellikov, Peeter Saari, Peeter Tulviste ja Enn Tõugu.
9. detsember –  Riigikogu võttis vastu Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse, Vabariigi President kuulutas seaduse välja 15. detsembril.
15. detsember – Akadeemia sõlmis assotsiatsioonilepingu Eesti Semiootika Seltsiga.

2010
8. detsember - Üldkogu valis 30 kandidaadi seast kümme uut akadeemikut: astronoomia alal
Enn Saare, matemaatika alal – Eve Oja, energiatehnoloogia alal – Enn Lusti, arvutiteaduse alal – Tarmo Uustalu, ökoloogia alal – Martin Zobeli, arstiteaduse alal – Eero Vasara, biotehnoloogia alal – Andres Metspalu, psühholoogia alal – Jüri Alliku, ajalooteaduse alal – Valter Langi ja kunstiteaduse alal Mart Kalmu.
Üldkogu kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia põhikirja, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikute valimise reglemendi, Eesti Teaduste Akadeemia välisliikmete valimise reglemendi ja Eesti Teaduste Akadeemia juhatuse liikmete valimise reglemendi.

2011
5. aprill - Akadeemia sõlmis assotsiatasioonilepingu Eesti Keemia Seltsi ja Eesti InimeseGeneetika Ühinguga.
Haridus- ja Teadusministeerium registreeris Eesti Teaduste Akadeemia põhikirja.
7. detsember – Üldkogu valis 15 kandidaadi hulgast seitsmele vakantsele akadeemikukohale järgmised uued akadeemikud: Martti Raidal – täppiteaduste alal, Jakob Kübarsepp – materjalitehnika alal, Toomas Asser – arstiteaduse alal, Urmas Kõljalg – biosüstemaatika ja ökoloogia alal, Margus Lopp – keemia alal, Karl Pajusalu – keeleteaduse alal ja Arvo Pärt – muusika alal.

2012
17. september – Juhatuse istungil kinnitati Harald Kerese nimelise medali statuut.
5. detsember – Üldkogu valis 17 kandidaadi hulgast neli uut akadeemikut: Ergo Nõmmiste – täppisteaduste alal, Jaak Vilo – informaatika alal, Tõnu-Andrus Tannbergi – ajaloo alal ja Hando Runneli – kirjanduse alal.
Üldkogu valis neli uut Akadeemia välisliiget: Alar Toomre (rakendusmatemaatika), Steven R. Bishop (mittelineaarme dünaamika), Pekka T. Männistö (farmakoloogia) ja Juri Berezkin (etnograafia).
17. detsember – Juhatuse istungil kinnitati kolmeks aastaks uurija-professoriteks Rein Ahas, Anu Realo ja Tõnis Timmusk.

2013
24. aprill
– Üldkogu aastakoosolekul asutati Akadeemia juures Süvauuringute Instituut. 
4. detsember
Üldkogu valis 16 kandidaadi hulgast neli uut akadeemikut Jaan Aarik – täppisteaduste alal, Andres Öpik – tehnikateaduste alal, Ülo Niinemets – loodusteaduste alal, Lauri Mälksoo – õigusteaduse alal.
Üldkogu kinnitas Süvauuringute Instituudi põhikirja.

2014
15. oktoober
Üldkogu istungil valiti Akadeemia uueks presidendiks järgnevaks viieks aastaks akadeemik Tarmo Soomere